Tallinna taksojuht võitis kohtus vaidluse Eesti elamisloa üle

Tallinnas taksojuhina töötava Aserbaidžaani kodaniku elamisluba jäeti liiklusrikkumiste tõttu pikendamata, kuid kohtud leidsid, et PPA ei kaalunud piisavalt tema perekonnaelu ega lapse huve. Ringkonnakohus kohustas ametit taotlust uuesti läbi vaatama ja mõistis mehele välja 450 eurot menetluskulusid.

Tallinnas taksojuhina töötava Aserbaidžaani kodaniku elamisloa pikendamata jätmise otsus ei jäänud kohtus püsima. Politsei- ja piirivalveamet (PPA) peab mehe korduvaid liiklusrikkumisi ohuks avalikule korrale, kuid kohtud leidsid, et amet ei põhjendanud otsust piisavalt ega hinnanud selle mõju mehe lapsele.

Mees on elanud Eestis koos abikaasa ja lapsega alates 2018. aastast. Pere on registreeritud samale aadressile Tallinnas ning mees tasub korterilaenu. Tema elamisluba pikendati varem kahel korral, kuid ametnikud hoiatasid mõlemal juhul, et edaspidi tuleb tal seadusi järgida.

PPA andmetel rikkus mees alates 2019. aastast liiklusseadust kümnel korral. Rikkumiste hulka kuulusid punase tule alt läbisõit, korduvad kiiruseületamised ja tehnoülevaatuseta sõiduki juhtimine. 2023. aasta augustis sõitis ta Peterburi teel kiirusega 83 kilomeetrit tunnis, kuigi seal kehtis 50-kilomeetrine piirang. Sõidukil puudus selleks ajaks juba mitu kuud kehtiv tehnoülevaatus.

Kohtute hinnang

Tallinna halduskohus tühistas PPA otsuse 2024. aasta mais ja kohustas ametit elamisloa taotlust uuesti menetlema. PPA kaebas otsuse edasi, kuid ringkonnakohus jättis apellatsiooni tänavu 6. märtsil rahuldamata.

Ringkonnakohus märkis, et PPA oli otsuses tuginenud ka karistusandmetele, mis olid selleks ajaks karistusregistri arhiivi kantud. Kustunud väärteoandmeid ei tohi kohtu hinnangul elamisloa otsustamisel aluseks võtta.

Kohus leidis samuti, et kuigi rikkumisi oli korduvalt, jäid need oma laadilt kergemate hulka. Mees sõitis küll punase tule alt läbi, kuid politsei andmetel ei tekitanud ta sellega liiklusohtu. Ka kiiruseületamised jäid valdavalt madalamate karistusmäärade piiresse. Kohtu hinnangul ei olnud rikkumiste raskus piisav, et pidada meest avalikule korrale sedavõrd ohtlikuks, et see kaaluks üles tema perekonnaelu kaitse.

PPA ei olnud kohtu hinnangul sisuliselt analüüsinud, mis juhtuks lapsega isa väljasaatmise korral. Laps jääks kas isast ilma või peaks koos isaga Eestist lahkuma. Lapse huvide arvestamine on seadusest tulenev kohustus. PPA peab elamisloa taotluse nüüd uuesti läbi vaatama ning tasuma mehele ringkonnakohtu menetluskuludena 450 eurot.