Tallinna selgeltnägija otsib 1934. aasta salapära

1934. aastal tekkis Tallinnas kummaline juhtum, kus noor majateenija Maria Harju leidis end kuuliga peas voodis ja süüdistas armastatud Jaan Koppelmanni. Tuntud meedium Mai Kalamees asetas ennast juhtumi lahendajaks, kui politsei oli kadunud otsingus ummikus. Lugu seostub armudraama, kadumisjuhtumica ja võimaliku mõrvaga, mis pani Tallinnat kaasa elama.

1934. aasta sügisperioodil seisis Tallinn kollektiivselt pingevil, mil Gonsiori tänavalt leiti 27-aastane majateenija Maria Harju kuuliga tabamuse ja verega märgitud seisundis voodis. Naise esialgsed väited osutasid tema armastatud Jaan Koppelmanni poole, 31-aastase autojuhina, kellega ta oli näinud varasemalt Stroomi rannas suvel. Kombinatsioon armudraama ja vägivalla tunnustest tekitas laiaulatuslikku huvi avalikkuse seas.

Kuid uurimise käigus hakkas juhtumi narratiiv kiiresti muutuma. Väited, mis esmajärjekordselt näisid selged, pakkusid uurijatele üha rohkem küsimusi ja hägusaid hetki. Politsei uurimised leidsid end vastakuti mitme vastuolulise detailiga, mis takistas tavapärase juhtumi lahendust. Tundus, et standardsed uurimismeetodid ei suutnud selles kummalises olukorras edasi viia.

Justa sellises ummikus pöörduti Tallinna tuntud mediumit Mai Kalamaad, kes oli tuntud oma selgeltnägemise ja ülipranatural võimetega. Kalamees alustas aktiivselt uurimist, kasutades tema väidetavaid võimeid sündmuste lahtiharutamiseks. Tema osalemine muutis juhtumi veelgi pikemalt Tallinna ajakirjanduse ja rahva tähelepanu fookuses olevaks.

Jaan Koppelmann jäi sellest ajast alates kadunuks ja tema saatus jäi salapäraseks. Teate ei leitud ega mingeid konkreetseid märke, mis oleks selgitanud tema tegelikku asukohta või seisundit. Juhtum jäi ajalooku kui üks Tallinna salapärasemaid kriminaalseid lugusid, kus päritolu ja tõesus jäid kaotsi aja udus.