Tallinna ringkonnakohus jättis endise MES-i juhi suurest kahjutasust ilma

Raul Rosenberg nõudis riigilt 190 000 eurot hüvitist pärast kriminaalasja lõpetamist, kuid kohtud kinnitasid vaid 212-eurose väljamakse põhjendatust. Kohtu hinnangul pole prokuratuur vastutav tema töökoha kaotuse eest, kuna sihtasutus vabastas mehe ametist omal algatusel.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) endine juht Raul Rosenberg on jäänud ilma oodatud suuremahulisest kahjutasust. Mees soovis riigilt saada ligi 190 000 eurot hüvitist saamata jäänud töötasu ja pensionimaksete eest, mis tekkisid seoses üle kolme aasta kestnud kriminaalmenetlusega. Lõppkokkuvõttes maksis riik talle vaid 212 eurot ja 61 senti, mis oli mõeldud kompensatsiooniks üksnes vahi all viibimise aja eest.

Kriminaalasi, mis puudutas 42 miljoni euro ulatuses koroonaviiruse ajal jagatud laene, ei viinud süüdimõistva otsuseni. Prokuratuur lõpetas uurimise 2025. aasta mais, kuid selleks ajaks oli 65-aastane Rosenberg juba oma töökoha ja karjääri kaotanud. Ta esitas läbi oma kaitsja Rene Varul nõude, tuginedes kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele (SKHS).

Kahjunõue lükati tagasi

Riigiprokuratuur keeldus hüvitise maksmisest ning nii Harju maakohus kui ka hiljem Tallinna ringkonnakohus on seda seisukohta toetanud. Vaidluse viimane aste, Riigikohus, keeldus asja menetlusse võtmast, mistõttu jõustus tänavu septembris tehtud ringkonnakohtu otsus lõplikult.

Kohtu hinnangul ei kuulu Rosenbergi juhtum SKHS-i kohaldamisalasse. Selle peamine põhjus peitub asjaolus, et 16. septembril 2021 vabastas MES-i nõukogu Rosenbergi ametist omal algatusel, veel enne, kui kohus ta ametist kõrvaldas. Ringkonnakohtu tõlgenduse kohaselt on tööandja ja töötaja vaheline lepinguline suhe eraldiseisev menetlusest.

Töösuhe ja kriminaalmenetlus

Kohus märkis, et MES ei osalenud kriminaalmenetluses menetlejana, vaid oli kõrvaline isik. Seetõttu ei saa sihtasutuse nõukogu otsuste õiguspärasust hinnata kriminaalmenetluse seadustike järgi. Õiguslikult tähendab see, et kui Rosenberg leiab, et tema töölt vabastamine oli ebaõiglane või kahjulik, peaks ta pöörduma nõudega otse endise tööandja, mitte prokuratuuri poole.

Advokaat Varul on tulemusega mõistetavalt rahulolematu. Ta rõhutas, et kuigi sihtasutuse nõukogul polnud töölepingu lõpetamiseks tingimata vaja erilisi ettekäändeid, ei oleks sellise sammuni ilma kriminaalasjata jõutud. Varul nentis olukorda kommenteerides: „Ei saa pidada õigeks, et põhjendamata kahtluse tõttu kaotab inimene ametikoha ja sissetuleku, kuid riigile ei kaasne sellega mingeid tagajärgi.“