Tallinna reaalkool soovib Peterson-Särgava kuju koolimaja ette tuua

Tallinna reaalkool soovib Peterson-Särgava kuju koolimaja ette tuua

Tallinna reaalkool on teinud linnale ettepaneku tõsta kirjanik Ernst Peterson-Särgava kuju kolmandat korda ümber, seekord otse koolimaja kõrvale. Kuju on alates 1985. aastast rännanud Kadrioru pargist kesklinna ning nüüd soovitakse see viia kooli legendaarse õpetaja tegelikku kodupaika.

Eesti

Tallinna reaalkool soovib tuua kirjanik Ernst Peterson-Särgava pronkskuju otse koolimaja ette, kohta, kus kuju on pikalt puudunud, kuigi just see kool oli Särgava peamine elulooliline ankur.

Kuju on alates valmimisest 1985. aastal jõudnud kahte eri kohta. Esialgu püstitati see Kadrioru parki, kuna tollane nõukogude võim väidetavalt ei soovinud selle kesklinna paigutamist. 1998. aastal otsustati kuju vandalismiohust päästmiseks kesklinna tuua, võimalikult reaalkooli lähedale, kuid mitte päris koolimaja kõrvale.

Kuju ootab kolmandat kodu

Tallinna muinsuskaitse osakonna juhataja Carolin Pihlap selgitas, et Kadriorus oli Särgava kuju ühel teljel mitme teise kultuuritegelase skulptuuriga. «Eespool olid Adamson ja Koort, edasi tulid Smuul ja Särgava. Smuuli kuju viidi ära Muhule, Smuuli sünnikohta, ja tema jäi sinna üksinda. Lisaks kontekst, et 1990-ndate lõpus see Kadrioru kant oli veidi mahajäetum, oli vandalismioht ja muu selline,» rääkis ta.

Reaalkooli hoolekogu juht Madis Päts põhjendas ettepanekut Särgava rolliga kooli ajaloos. «Ernst Peterson-Särgava on Tallinna reaalkooli ajaloos ja selle kujunemises üks äärmiselt oluline isik olnud. Koos Nikolai Kanniga on nad tegelikult tänase, selle eesti-meelse, rahvusliku reaalkooli loojad. Meie arvates see kuju peaks jõudma koju, koolimaja ette, kus temast igapäevaselt mööduvad algklasside õpilased, kes kõik teavad, kes oli Ernst Peterson-Särgava,» ütles ta.

Ankur ja kahur tõkestavad tee

Kuju ei saa aga lihtsalt koolimaja ette tõsta. Reaalkooli uue hoone ja Tallinna keskraamatukogu vahele planeeritud teadmiste väljak on juba osaliselt täitunud: seal paikneb maadleja Georg Lurichi skulptuur ning venestamise tippajast pärinev Rootsi sõjalaeva Riksens Ständer ankur ja kahur, mis tähistab Vene-Balti laevastiku võitu Rootsi laevastiku üle 19. sajandi lõpus.

Pihlapi hinnangul oleks loogiline ankur ja kahur viia Aegnale, laeva hukkumiskoha lähistele. «On täiesti mõistlik viia see ankur ja kahur sinna, kus on tema õige koht, ja siis ta saab rääkida hoopis teist ja seda Rootsi laeva hukkumise lugu,» selgitas ta.

Linn peab kulusid hindama

Tallinna abilinnapea Tiit Terik suhtub reaalkooli soovi soosivalt, kuid tõi välja, et enne tuleb selgeks teha ankru ja kahuri edasine saatus ning kogu operatsiooni maksumus. «Nüüd me peame vaatama, kui palju see maksma läheb, kui keeruline logistiline see operatsioon on, tõenäoliselt on see kõik tehtav,» ütles ta.

Ava rakenduses →