Tallinna psühholoog: tehisintellekt ei suuda vaimseid muresid ravida

Tehisintellektil põhinevad vestlusrobotid võivad pakkuda kiiret tuge, kuid ei asenda elusat terapeuti. Psühholoog Roman Timofeev hoiatab, et tehisintellekti piiratud mõistmisvõime ja kalduvus kinnistada kasutaja eelarvamusi võib vaimse tervise probleeme süvendada.

Tallinnas tegutsev psühholoog Roman Timofeev rõhutab, et kuigi tehisintellekt võib pakkuda mugavat võimalust oma mõtete väljendamiseks, ei ole see võimeline pakkuma tõelist psühholoogilist ravi.

Kasutajad pöörduvad järjest sagedamini vestlusrobotite poole, kuna see on sageli tasuta või märgatavalt odavam alternatiiv professionaalsele abile. Keelemudelid suudavad jäljendada inimlikku kõnemaneeri piisavalt veenvalt, mis paneb inimesi omistama neile inimlikke omadusi. See on mõistetav, kuna algoritmid loovad vastuseid varasemate inimeste kirjutatud tekstide põhjal.

Esmase infopäringu tööriistana võivad need lahendused olla kasulikud. Inimesed kasutavad neid oma sümptomite hindamiseks või enesetunde kirjeldamiseks. Psühholoogi sõnul suudab tehisintellekt suurepäraselt peegeldada kasutaja arvamusi, pakkudes kinnitust inimese juba olemasolevatele seisukohtadele.

See võimekus on samas üks suurimaid riske. Vaimsete häirete korral võib inimene sattuda justkui mõttemulli, kus ta saab pidevalt kinnitust oma sageli ekslikule maailmapildile. Tehisintellekt toetab selliseid suletud süsteeme, selle asemel et aidata inimesel neist väljuda.

Suurim puudujääk peitub suutmatuses tajuda mitteverbaalseid signaale. Inimestega töötades jälgib spetsialist žeste, pilku, hingamist või füüsilisi reaktsioone, mis räägivad sageli tõe selgemalt kui sõnad ise. Tehisintellekt töötab vaid tekstiga, jättes märkamata kogu konteksti, mis on teraapias kriitilise tähtsusega.