Tallinna maa-alune maailm: linna all lookleb 50 kilomeetrit kõnnitavaid torusid

Tallinnas on maa all ligi 3000 kilomeetrit torusid, millest märkimisväärne osa on piisavalt suured, et inimene saaks neis püsti kõndida. Tallinna Vee ehitusjuht selgitab pealinna taristu eripärasid ja praeguseid töid hipodroomi ristmikul.

Tallinna hipodroomi ristmikul on liiklus ja suvised ehitustööd olnud silmnähtavad, kuid tegelik ja kõige mahukam töö toimub maapinnast sügaval. Tallinna Vee planeerimise ja ehituse osakonnajuht Marti Vaksman selgitab, et pealinna maa-alune taristu on oluliselt keerukam, kui pealtnäha paistab.

Tallinna all lookleb kokku ligikaudu 3000 kilomeetrit erineva otstarbega torusid. Nende seas on märkimisväärne osa, ligi 50 kilomeetrit, nii avaraid rajatisi, et hooldustöötajad saavad nendes täispikkuses püsti kõndida. Vaksman märgib, et kuigi käimasoleval objektil on kaevatud umbes nelja meetri sügavusele, ulatuvad linna sügavaimad torustikud kohati kuni 30 meetri sügavuseni.

Praegused tööd hipodroomi juures on seotud ajaloolise pärandiga. Peaaegu sajand tagasi rajatud süsteemid on valdavalt ühisvoolsed, mis tähendab, et sademevesi ja reovesi liiguvad ühes ja samas torus. Nüüd ehitatakse eraldiseisev torustik vaid sademevee jaoks. Selline lähenemine on pikemaajaline strateegia: Vaksmani sõnul arvestatakse 50 aasta perspektiiviga, mil sademete hulk ja intensiivsus võivad kasvada, mistõttu rajatakse süsteemid kohe piisava varuga.

Torustike paigaldamisel lähtutakse praktilistest kaalutlustest. Kui vähegi võimalik, planeeritakse trassid kõnniteede alla, vältides hoonete vundamentide alla sattumist. See lihtsustab tulevasi hooldustöid ja vähendab riske kinnisvarale.

Küsimusele töötingimuste kohta maa all vastab Vaksman stoiliselt: «Mõnele inimesele ei meeldi kitsad ruumid, aga see on meie igapäevatöö. Käimine seal ei ole kõige meeldivam tegevus, kuid keegi peab seda tegema.»