Tallinna loomaaias sündinud aed-untsid asustati Pakri saarele

Tallinna loomaaias kasvatatud kaheksa aed-untsi lasti reedel loodusesse Pakri saarel, et taastada see 30 aastat tagasi Eestist kadunud näriliste liik. Augustis on plaanis saarele viia veel 12 isendit.

Pakri saare loodusesse jõudsid reedel esimesed aed-untsid, kes on sündinud ja üles kasvanud Tallinna loomaaias. See tähistab olulist sammu liigi taastamisel Eestis, kus aed-untsi pole looduses kohatud juba kolm aastakümmet.

Liigi taasasustamise alguspunktiks sai loomaaed, kuhu toodi esimesed loomad Hollandist. Tänavu kevadel valminud uued aedikud lõid soodsad tingimused nende paljundamiseks, mille tulemusena sündis tänavu 28 poega. Esimeses etapis viidi saarele kaheksa noort looma, augustis lisandub neile veel 12 isendit.

Uus elu metsikus looduses

«Nende elukeskkond muutub täielikult: teine keskkond, uued toiduallikad ja kliima. Loomaaias elasid nad kontrollitud tingimustes, kuid siin peavad nad harjuma ilmastikuolude ja kiskjatega, kellega kooselu tuleb õppida. Me jälgime olukorda ja loodame parimat,» selgitas Tartu Ülikooli zooloog Auli Veske.

Eriliseks katsumuseks kujuneb esimene talv. Aed-untsid peavad leidma sobivad talvitumispaigad puuõõntes, kivide vahel või maa-alustes urgudes, et karmi Eesti talve üle elada. Veske sõnul on esimene aasta kriitilise tähtsusega, sest see näitab loomade tegelikku ellujäämisvõimet ja annab teadmist, kas meetodid vajavad tulevikus kohendamist.

Inimtegevusest prii keskkond

Asustamispaigaks valiti Pakri saar eelkõige seetõttu, et sealne inimtegevus on minimaalne. See välistab koduloomade nagu kasside ja koerte ohustava mõju, andes liikide taastumisele paremad võimalused.

Tallinna loomaaia direktor Kaupo Heinma märkis, et sarnast mudelit on edukalt kasutatud Euroopa naaritsate puhul, keda on viidud Saaremaale. «Loodame, et nad hakkavad vabas looduses paljunema. Esialgu on meie toetus vajalik, kuid kui populatsioon on iseseisev, siis vajadus sekkumise järele kaob,» ütles ta.