Tallinna Linnahallis algas suuremõõtmelise tekstiiliteose restaureerimine

Tallinna Linnahallis on alanud kunstnik Enn Põldroosi monumentaalse gobelääni "Inimeste elu" konserveerimine ja restaureerimine. 40 korda 10 meetri suurune teos on läbinud aastakümneid hooldamata olekut, kuid nüüdne rahastus võimaldab spetsialistidel ajaloolise eseme säilimise nimel tegutseda.

Tallinna Linnahalli suletud saalides on käimas ulatuslikud konserveerimistööd, mille eesmärk on päästa Eesti suurim tekstiilikunstiteos. Kunstnik Enn Põldroosi 40 meetrit pika ja 10 meetrit kõrge vaip "Inimeste elu" on aastakümneid seisnud hoones, kus kütmise puudumine ja muutlikud keskkonnaolud on seadnud teose säilimise ohtu.

Monumentaalne tekstiilikunst

Kuigi Enn Põldroos oli tuntud peamiselt maalikunstnikuna, on "Inimeste elu" tema loomingu seas erandlik. Tekstiiliõppejõud ja restauraator Getter Zirel märgib, et autor lõi teose ajal, mil sobivat millimeetripaberit polnud saada ning kogu tehniline ettevalmistus tuli teha käsitsi. Vaiba kudumine kestis neli aastat, mille jooksul valmis 16 eraldi kangast, mis hiljem kokku õmmeldi.

Teos ei kanna otsest nõukogude ideoloogilist sõnumit, vaid keskendub sümbolistlikule elukäigule, hõlmates sünni, armastuse, töö ja põlvkondadevahelised seosed. "See on tekstiilina unikaalne, sest Põldroos tavaliselt tekstiiliga ei tegelenud," selgitab Zirel. Kuigi teoses võib leida tööstuslikke sümboleid nagu hammasrattad ja kalad, on selle tähendusruum piisavalt lai, et iga vaataja saaks seda isiklikult tõlgendada.

Töö käib kohapeal

Linnahalli halva seisukorra tõttu on vaip olnud aastakümneid peitunud avalikkuse eest. Pidev niiskuse ja temperatuuri seire on olnud vältimatu, et vältida hallituse tekkimist ja materjali pöördumatut lagunemist. Projekti juht Janika Turu sõnab, et läbimurre saabus tänavu.

"Meil õnnestus kultuuriministeeriumilt toetust saada, nii et nüüd saame täie mahuga töid alustada," kinnitab Turu. Praegu tegeleb objektil ligi 30 spetsialisti, kelle hulka kuuluvad lisaks restauraatoritele ka Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Sõjamuuseumi, Tallinna Linnamuuseumi ja Eesti Vabaõhumuuseumi eksperdid ning Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased. Konservaatorid puhastavad tekstiili ettevaatlikult spetsiaalsete keemiliste käsnadega, et eemaldada aastakümnetega kogunenud tolm ja tahm.

Spetsialistid loodavad, et pärast restaureerimist õnnestub teos eksponeerida selliselt, et see pääseks mõjule. "Loodame, et tulevikus saab see tagasi tulla. See on ainuõige koht tema jaoks, siit avaneb vaade, mis võimaldab kogu maali tervikuna hoomata," sõnab Zirel.