Tallinna Lavakunstikooli juht Mart Koldits kaitseb otsust narkojuhtumi sisejuurdlusest

Lavakunstikooli juht Mart Koldits kinnitas, et ei kahetse kolme aasta tagust otsust lahendada tudengi narkojuhtum koolisiseselt. Kuigi avalikkuse ette on jõudnud uusi detaile teise ohvri kohta, rõhutas koolijuht, et tol hetkel tundus inimlik lähenemine õige valik.

Tallinna Lavakunstikoolis toimunud sündmused, kus tudeng sokutas kaasõpilase joogisse narkootilist ainet, jõudsid avalikkuse ette pärast aastaid kestnud vaikimist. Kooli juht Mart Koldits rõhutab, et kolme aasta eest tehtud otsus juhtum politseisse mitte anda lähtus soovist kaitsta üliõpilaste huve ning leida kõige inimlikum lahendus.

Sündmuste ahel sai alguse, kui toonane tudeng Oliver Reimann pani salaja narkootilist ainet sõbra Robi Varuli joogi sisse. Hiljem selgus, et samal suvel oli Reimann sarnaselt toiminud ka Richard Esteriga. Koldits meenutas Vikerraadios, et sai esimesest juhtumist teada vahetult pärast selle toimumist, kui mõlemad osapooled tema juurde pöördusid.

«Nende teadmiste piires, mis koolil sellal olid, ma tunnen endiselt, et see oli inimlik lahendus, ja oleksin käitunud samamoodi,» ütles Koldits. Ta lisas, et toonane otsus langetati pärast vestlusi kõigi asjaosalistega ning eesmärk oli pakkuda tuge ja lahendust, mis tekitaks võimalikult vähe kahju.

Uued asjaolud muutsid olukorda

Olukord muutus tänavu suvel, kui ilmnes teine, varem varjatud juhtum, mis Kolditsa sõnul lõi esialgsed kaardid segi. Ohvrid soovisid juhtunu avalikustada, et lõpetada teatriridades ja linnas liikuvad spekulatsioonid. Koldits eitab väiteid, nagu oleks kool püüdnud juhtunut kinni mätsida, viidates, et teemaga tegelesid nii õppejõud kui kursusekaaslased.

Kuigi koolis kehtib uimastite osas nulltolerants, plaanib juhtkond narkoteemat edaspidi tudengitega süsteemsemalt arutada. Kolditsa hinnangul on eetilised valikud tagantjärele sageli lihtsamad, kuid olukorras, kus kohtuvad erinevad moraalid ja huvid, tuleb lähtuda südametunnistusest. Ta usub endiselt, et siiras kahetsus peab andma inimesele võimaluse edasi liikuda.