Tallinna lasteaed loob loomuliku eestikeelse keskkonna ilma surveeta

Sinilille lasteaia näitel näitab artikkel, kuidas Tallinna lasteaedades õpetatakse laste jaoks eestikeelt loomulikus õppimiskeskkonnas, ilma surve ja stressita. Päevakohaseid tegevusi kasutades integreeritakse eestikeelne õpetus igapäevasesse tegevusse.

Haaberstis asuv Sinilille lasteaed näitab praktikas, kuidas saab loomuliku ja loogilise lähenemisega anda lastele eestikeelne haridus. Kevadise aprillihommikul käisid õpetajad lastega lillepeenardes, millest sai võimalus harjutada eesti keelele iseloomulikke sõnu ja struktuure. Selline käeline ja kogemuslik õppimine aitab lastel omandada keelt palju paremini kui mehaaniline harjutamine.

Lasteaia pedagoogide lähenemise puhul on oluline, et emakeelne õpetus ei toimu survega ja stressiga. Lapsed ei tundnud, et neile on keegi ette kirjutanud, et nad peavad eesti keelt rääkima, see käis käsikäes mängimise, avastamise ja loomuliku suhtlemisega. Õpetaja küsimus «Mis lilled need on?» ja laste rõõmsad vastused näitavad, et keeleõpetus saab olla loodud ja meeldiv.

Selline praktiline lähenemine eestikeelsele kasvatusele on eriti oluline mitmekultuursetes Tallinna lasteaedades, kus käivad lapsed erinevate emakeeltega peredest. Põhimõte, et emakeel pole kellelegi keelatud, tähendab, et samal ajal, kui süvenetatakse eesti keelt, austakse ka laste enda perekonna keeli ja kultuuri. See tasakaal aitab lastel kasvada avatuks ja tolerantseteks.

Linnaosade vahel on erinevad lasteaiad leidnud oma viise, kuidas arendada eestikeelset keskkonda, mis on samas paindlik ja vastuvõtlik. Haaberstis asuv Sinilille lasteaed on vaid üks näide headest tavadest, mis on levinud paljudes Tallinna lasteaedades.