Tallinna Lasnamäe põhikooli juht: erivajadustega laste õppematerjalid tuleb ise luua

Tallinnas toimunud konverentsil rõhutasid erivajadustega lastega töötavad spetsialistid, et üleminek eestikeelsele õppele on ilma piisava tugipersonali ja õppematerjalideta raskendatud.

Tallinnas toimus reedel kümnes erivajadustega laste õpetamisele pühendatud konverents, kus koolijuhid ja tugispetsialistid tõid välja haridussüsteemi teravad kitsaskohad. Lasnamäe põhikooli direktor Milena Pogodajeva kinnitas, et uuele õppekeelele üleminek on erivajadustega õpilaste puhul eriti keerukas, sest puuduvad nii kohandatud õppematerjalid kui ka piisav tugipersonal.

Paljusid õppevahendeid pole riiklikul tasemel välja töötatud, mistõttu peavad pedagoogid need ise looma. Pogodajeva sõnul kulub suur osa ajast materjalide kirjutamisele ja joonistamisele, sest klassiruumis on iga juhtum unikaalne. Ilma emakeelse tugeva baasita on täisväärtuslik õpe eesti keeles raskendatud, kuna laps peab esmalt oma emakeeles kindla vundamendi looma.

Eripedagoogide puudus süvendab kriisi

Eripedagoogide puudus on krooniline. Kuna spetsialiste napib kõikjal, jääb koolidel puudu vajalikust toest, mis on kriitilise tähtsusega just keelevahetuse perioodil.

Õpetaja-metoodik Jana Kanger märkis, et kunstlikult loodud keelekeskkond koolis ei ole piisav, kui lapsed väljaspool õppetööd emakeeles suhtlevad. Kangeri sõnul on õpilaste jaoks keeruline luua loomulikku keeleümbrust, kuna nende sõprusringkond ja vanemad räägivad kodukeelega sarnases keeleruumis.

Kutseharidus jätab lapsed hätta

Probleemid süvenevad pärast põhikooli lõpetamist, kui õpilased suunduvad kutseõppeasutustesse. Riigikontrolli varasem analüüs näitas, et 90 protsenti kutsekoolidest ei suuda pakkuda vajalikke tugiteenuseid täies mahus. Paljude erivajadustega noorte jaoks on kutsekool aga peamine võimalus iseseisvaks tööeluks valmistumisel.