Tallinna Kopli kaubajaama tulevik sõltub Rail Balticu ehituse vajadustest

Rail Balticu taristu rajamiseks vajalik killustikuvedu Ida-Virumaalt hoiab Tallinna Kopli kaubajaama veel aastateks töös. Samal ajal soovib linnavalitsus ala sulgeda, et ühendada Kalamaja ja Pelgulinn ning luua uut linnaruumi.

Tallinna Kopli kaubajaam on muutunud ootamatult oluliseks lüliks Rail Balticu raudteetrassi rajamisel, lükates edasi pealinna ambitsioonikaid plaane piirkonna avamiseks. Kuigi Tallinna linn näeb jaama asukohas tulevikus roheala ja uut kinnisvara, sunnivad Ida-Virumaalt lähtuvad ja Pärnumaale suunduvad aheraineveod jätkama seal logistilist tegevust.

Rail Balticu logistiline sõlm

Killustiku tootja tarnib järgmise kahe aasta jooksul Rail Balticu ehituseks 800 000 tonni aherainest valmistatud killustikku. Need materjaliveod toimuvad kolm korda nädalas, läbides Kopli kaubajaama enne edasiliikumist Edelaraudtee taristule. Iga kaubarongi maht ulatub 1800 tonnini. Kuna Tallinna ringraudtee planeering on poliitiliste ja planeeringuliste vaidluste tõttu seiskunud, puudub hetkel alternatiivne logistiline koridor selle massiivse materjalivoo liigutamiseks.

Eesti Raudtee kommertsjuht Arthur Raichmann märgib, et kuigi jaam on üldises plaanis alakoormatud, sobib aherainetransport raudteele hästi. "Kaubarongid liiguvad Lääne-Harju suunal öösiti, sest päeval on seal tihe reisirongiliiklus," selgitas Raichmann. Raudtee-ettevõte ei plaani kaubajaama likvideerimist, vaid jätkab selle optimeerimist, sealhulgas jaamateede vähendamist ja skeemide ümberehitamist.

Linna visioon ja reisirongid

Tallinna abilinnapea Tiit Terik rõhutab, et linna strateegiline eesmärk on aastatega jaam Tallinnast välja viia. Praegune raudteejaama territoorium tükeldab Põhja-Tallinna, takistades sujuvat ühendust Kalamaja ja Pelgulinna asumite vahel. "See ala võiks olla tulevikus tükk maad rohelisem ja seal on võimalik teha uut hoonestust," sõnas Terik. Ühe lahendusena on kaalutud putukaväila pikendamist, mis on juba osa Põhja-Tallinna detailplaneeringutest.

Samal ajal arendab Elron plaane reisijateveo laiendamiseks Kopli poolsaarele. Sügisel on kavas läbi viia testsõit, et hinnata üherööpmelise taristu läbilaskvust. Tiit Terik märgib siiski, et reisirongiliikluse käivitamine on kompleksne protsess, mis sõltub mitmete taristuomanike koostööst ja nõuab pikemaajalist planeerimist, mistõttu ei ole kiireid lahendusi oodata.