Tallinna koolikohtade nappus jättis septembri alguses sajad noored õppekohata

Tallinna gümnaasiumikohtade puudus on tekitanud kriisi, kus sadadel õpilastel puudub õppekoht vaatamata kehtivale koolikohustusele. Haridusministeerium ja pealinna ametnikud seisavad silmitsi süüdistustega puudulikus planeerimises ja segases kommunikatsioonis.

Septembri alguses seisid sajad Tallinna noored olukorras, kus neil puudus kindlus oma edasise haridustee suhtes. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on kinnitanud, et pealinnas oli õppeinfosüsteemi andmetel umbes 670 noort, kellel ei olnud õppekohta gümnaasiumis. See arv tähistab enam kui kahtkümmet täis klassikomplekti õpilasi, kes jäid süsteemivälisteks, vaatamata nende soovile haridusteed jätkata.

Planeerimisvead ja teadmatus

Olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et sel aastal rakendus esimest korda kohustus omandada haridust kuni 18-aastaseks saamiseni. Riiklikult seatud eesmärk, millega soovitakse vähendada koolist väljalangevust, põrkus reaalsusega, kus õppekohtade maht jäi prognoositud nõudlusele alla. Puudujäägid olid aimatavad juba varem, kuid riiklik ettevalmistus ei olnud piisav.

Probleemid planeerimisega olid ministeeriumi ja kohaliku tasandi juhtimises märgatavad juba suvel. Ametkondadel puudus selge ja ajakohane ülevaade vabade kohtade tegelikust arvust. Tallinna haridusamet suunas abivajajaid kasutama vananenud tabeleid, mis ei kajastanud tegelikku olukorda õppeasutustes, jättes lapsevanemad ilma täpsest infost.

Õiguslikud tagajärjed ja soovitused

Minister Kristina Kallas on viidanud, et osa probleemist võib tuleneda andmehalduse puudulikkusest, kus õpilased on korraga kirjas mitme kooli nimekirjades. Samas on pered, kes on korduvalt ametkondadest abi otsinud, sattunud bürokraatlikku tupikusse, kus vastuseks on pakutud vaid viiteid täitunud koolidele või mittestatsionaarsele õppele.