Tallinna koolijuht: reformide tempo ja ressursside puudus jätavad noored hätta

Tallinna Õismäe Vene Lütseumi juht Rita Juhanson hoiatab, et ministeeriumi ülemäärane reformitempo ja tugispetsialistide puudus takistavad koolide tööd. Õppeaasta eel on Tallinnas sadu õpilasi, kes on jäänud gümnaasiumikohata.

Tallinnas on vahetult enne uue õppeaasta algust tekkinud terav olukord, kus sajad noored on jäänud ilma õppekohata. Õismäe Vene Lütseumi direktor Rita Juhanson nentis, et kooli poole pöördutakse igapäevaselt sooviga gümnaasiumisse pääseda, kuid vabu kohti ega õpetajaid nende vastuvõtmiseks ei ole.

Juhansoni hinnangul ei aita 18. eluaastani kehtestatud õppimiskohustus noorte haridusteed edendada, kui koolidele ei eraldata juurde tugispetsialiste ja vajalikke ressursse. Ta leiab, et reformide elluviimisel puudub sageli läbimõeldus ning koolidele seatakse ebarealistlikud tähtajad. „Vändrast tuleb saelaudu ka vähem kui haridus- ja teadusministeeriumist reforme,“ sõnas koolijuht Vikerraadio saates „Uudis+“.

Koolide olukorda teeb keeruliseks ka õpilaste akadeemiline tase. Paljudel gümnaasiumisse pürgijatel esineb lünki matemaatikas või eesti keeles. Õismäe Vene Lütseum nõuab sisseastujatelt vähemalt 60-protsendilist eksamitulemust ja B1-tasemel eesti keele oskust. Juhansoni sõnul vajavad õpiraskustega noored individuaalset lähenemist, kuid kooli olemasolevad võimalused ei luba neile alati piisavat tuge pakkuda. Ta kritiseeris ka riigi survet alustada õppetööd kell üheksa, märkides, et see ei arvesta konkreetsete koolide korraldusliku eripäraga, näiteks Õismäe Vene Lütseumis tegutseva Nõmme muusikakooli filiaaliga.

Ebakindlust lisab ka lõpetamistingimuste hiline selgumine. Juhansoni sõnul peaks õpilane juba seitsmendasse klassi jõudes teadma, millistel tingimustel ta põhikooli lõpetab, ent tänavu puudus selgus isegi septembrikuus. Praegune olukord jätab paljud noored ja nende vanemad 26. augusti seisuga suurde teadmatusse, kuna haridustee jätkamise võimalused on piiratud.