Tallinna koolide noored õpetajad vaidlevad riigiga: bürokraatia jättis stardirahast ilma

Mitmed noored õpetajad Tallinnas on jäänud ilma 15 600-eurose riikliku lähtetoetuse saamise võimalusest, kuna nende olukord ei vasta rangetele nõuetele. Haridusministeeriumi sõnul on reeglid vajalikud kvaliteedi tagamiseks, kuid õpetajad näevad selles põhjendamatut karistamist.

Tallinnas on mitmed alustavad õpetajad sattunud keerulisse olukorda, kus riiklik lähtetoetus, mida reklaamitakse kui vajalikku stardikapitali uutele pedagoogidele, jääb neile bürokraatlike ettekirjutuste tõttu kättesaamatuks. Kuigi 15 600-eurone toetus on mõeldud õpetajate põua leevendamiseks ning haridussüsteemi sisenemise lihtsustamiseks, on range kontrollimehhanism jätnud ukse taha ka motiveeritud spetsialiste.

Kristiine gümnaasiumi õpetaja Liisa Salum on üks neist, kelle taotlus tagasi lükati. Salumi puhul sai saatuslikuks tingimus, mis keelab bakalaureuse- ja magistriõppe vahele jätta pikema pausi kui aasta. Sarnase pettumuse osaliseks said ka Pelgulinna kooli õpetajad Roger Anari ja Elise Müür. Anari jaoks sai takistuseks varasem töötamine abiõpetajana, Müüril aga ebaõnnestus taotlus seetõttu, et tema tööleping vormistati kaks nädalat enne ametliku õppetöö algust.

Range kontrolli põhjused

Haridus- ja teadusministeeriumi õpetajapoliitika osakonna peaekspert Taavi Kreitsmann selgitas, et nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada õpetajahariduse kvaliteet ja vältida õpingute venimist. Tema sõnul on abiõpetaja ametikoht reguleerimata, mis tähendab, et haridusinfosüsteemi (EHIS) andmed ei pruugi alati peegeldada tegelikku kvalifikatsiooni, komplitseerides toetuse määramise protsessi.

Haridus- ja noorteameti (Harno) haridusuuenduste osakonna juht Liina Kanter kinnitas, et ametil puudub kaalutlusõigus ning nad peavad lähtuma kehtivast seadusest. Ehkki ametnikud tunnistavad, et eitavate vastuste andmine on keeruline, märkis Kanter, et toetuse tingimuste lõdvendamine võib kaasa tuua küsimusi riiklike vahendite otstarbeka kasutamise kohta.

Mõju õpetajate motivatsioonile

Praegune olukord on tekitanud noortes pedagoogides tunde, et riik karistab neid initsiatiivi ja varase tööle asumise eest. Õpetajad rõhutavad, et nad on asunud tööle ajal, mil koolisüsteem kannatab süsteemse õpetajate puuduse käes, kuid bürokraatlikud nüansid muudavad nad toetuskõlbmatuks. Mõned neist on nüüdseks sunnitud tõsiselt kaaluma, kas jätkata tööd haridussüsteemis või otsida uusi väljakutseid mujalt. Ministeerium on kinnitanud, et lähtetoetuse nõuete analüüs on käimas ja tulevikus võib muudatusi oodata, kuid käesolevaid vaidlusi see ei lahenda.