Tallinna konverentsil «Äriplaan 2027» analüüsiti tehisintellekti ja majanduse tulevikku

Tallinnas toimunud ärikonverentsil analüüsisid eksperdid ja ettevõtjad Eesti majanduse väljavaateid, keskendudes tehisintellekti rakendamise takistustele ning kaubandussektori strateegilistele küsimustele. Fookuses olid nii taristu arendamise vajadus kui ka riigikaitse rahastamise mõju suurprojektidele.

Tallinnas toimunud konverentsil «Äriplaan 2027» analüüsisid ärijuhid ja eksperdid Eesti majanduse lähitulevikku, tõstes esile nii tehnoloogilisi väljakutseid kui ka geopoliitilistest pingetest tingitud ebakindlust.

Tehisintellekti võidukäiku kommenteerinud eksperdid Taivo Pungas ja Kalle Kose rõhutasid, et tehnoloogia arengut ei pidurda mitte ainult innovatsiooni puudujäägid, vaid eelkõige taristuga seotud pudelikaelad. Nende hinnangul vajab ettevõtlussektor kiireid investeeringuid andmetöötlusvõimekuse tõstmiseks, et püsida konkurentsivõimelisena nii Euroopa kui ka globaalsel turul.

Guido Pärnits keskendus oma analüüsis kaubanduse üldisele olukorrale, viidates otsestele seostele riigikaitse rahastamise ja suurprojektide teostumise vahel. Erilist tähelepanu pälvis Ülemiste piirkonna perspektiiv, kus Rail Balticu ja lennundussektori arengud on tihedalt seotud transpordisõlme strateegilise tähtsusega. Pärnitsa sõnul peab ettevõtluskeskkond kohanema muutuvate oludega, kus suured taristuprojektid ei ole enam pelgalt ehitusobjektid, vaid määravad ära piirkonna majandusliku aktiivsuse aastateks.