Tallinna kinnisvaraturg eelistab uutes hoonetes üha enam kaugjahutust

Tallinnas on hüppeliselt kasvanud huvi kaugjahutuse vastu, mis pakub lokaalsetele jahutusseadmetele stabiilsemat ja hooldusvabamat alternatiivi. Arendajad eelistavad seda lahendust juba projekteerimisfaasis, et vältida tulevasi suuri renoveerimiskulusid.

Tallinnas on kliimamuutustest tingitud kuumade suvede tõttu hakanud kinnisvaraarendajad varasemast massilisemalt eelistama kaugjahutust. Energiaettevõte Utilitas on näinud alates 2023. aastast märgatavat huvi kasvu, kus uued ärihooned liidetakse tsentraalse jahutusvõrguga juba projekteerimisfaasis.

Kaugjahutuse peamine eelis lokaalsete kliimaseadmete ees seisneb hooldusvabaduses ja stabiilsuses. Kui eraldiseisvad seadmed nõuavad 12-15 aasta tagant suuri investeeringuid, siis kaugjahutusvõrguga liitumine vabastab arendaja sellest vajadusest, kuna tehnosüsteemide töökindluse eest vastutab võrguoperaator.

Esimene kaugjahutus jõudis Tallinnas turule 2018. aastal, kui võrguga ühendati Radissoni hotell ja Ülemiste Citys asuv Sepise 7 ärihoone. Nüüd on fookus nihkunud suurematele kvartaliprojektidele. Näiteks Krulli kvartali puhul on kavas kasutada järk-järgulist lähenemist, kus jahutusjaama võimsust suurendatakse vastavalt ehitusmahtude kasvule.

Uute hoonete puhul on liitumine sujuv, kuid olemasolevasse kinnisvarasse tehnoloogia toomine on keeruline ja kulukas. See nõuab maa-aluste ühenduste rajamist ja tihti kogu hoonesisese torustiku ümberehitust, mistõttu on kaugjahutuse planeerimine hoone eskiisstaadiumis määrava tähtsusega.