Tallinna kesklinna kavandatav Estonia ooperimaja juurdeehitus tekitab jätkuvalt vaidlusi

Tallinna kesklinna kavandatav Estonia ooperimaja juurdeehitus tekitab jätkuvalt vaidlusi

Rahvusooper Estonia kauaoodatud juurdeehituse ümber Tallinnas valitseb ummikseis, kus muinsuskaitsjad ja teatrijuhid ei jõua ühisele meelele. Eksperdid hoiatavad, et praegune ehitusplaan on linnaruumi jaoks liiga mahukas ja kutsuvad üles kaaluma alternatiivseid asukohti.

Eesti

Tallinnas on Rahvusooper Estonia juurdeehituse ümber tekkinud terav vaidlus, kus muinsuskaitsjad ja kultuuriasutuse juhid on jätkuvalt eri meelt. Arhitektuuriajaloolane Leele Välja leiab, et plaan rajada mahukas hooneosa ajaloolise teatrimaja taha rikub linnaruumi ning pole pikemas perspektiivis jätkusuutlik.

Segadus süvenes esmaspäeval, kui levis info, et Tallinna linn tellib juurdeehituse jaoks alternatiivsed muinsuskaitse eritingimused. Tallinna linnapea Peeter Raudsepp lükkas selle väite hiljem ümber, nimetades varasemat teadet ametkonna volitamata sooloesinemiseks.

Ajalooline taust ja valikute puudus

Tüli juured ulatuvad 2021. aastasse, mil riigikogu kiitis heaks kultuuriobjekti laiendamise. Toona rõhutas Aadu Must, kes juhtis kultuurikomisjoni, et kui juurdeehitus osutub takistuste tõttu teostamatuks, peab riigikogu üles näitama valmidust otsust korrigeerida. Muinsuskaitseamet on korduvalt soovitanud kaaluda teisi krunte, kuid teater on jäänud kindlaks oma positsioonile.

Välja sõnul on varasemalt arutatud ka täiesti uue ooperimaja ehitamist, sealhulgas Nafta tänavale. Aivar Mäe juhtimisperioodil jõuti selles suunas kaugele, kuid teatrit on seni seostatud olemasoleva asukohaga. Ekspert hoiatab, et selline jäikus võib tähendada sobivate maatükkide kadumist kesklinna piirkonnast.

Majanduslikud ja linnaruumilised küsimused

Lisaks muinsuskaitselistele muredele kerkib küsimus uue hoone majanduslikust toimetulekust. Välja sõnul vajavad teised Põhjamaade ooperimajad ellujäämiseks mitmekülgset kasutust. Estonia puhul pole seni esitatud veenvat plaani, kuidas märksa suuremat ja kulukamat hoonet tulevikus üleval pidada.

„Küsimus on väga ja väga palju linnaruumis,“ ütles Välja. Tema sõnul peab teater arvestama ümbritsevaga, sest kesklinn ei ole mõeldud vaid ooperihuvilistele. Kohtutee ei pruugi olukorda kiiresti lahendada, kuid ametnikud ei saa kooskõlastada projekte, mis lähevad nende hinnangul seadustega vastuollu.

Ava rakenduses →