Tallinna Juhkentali uus ratsamonument tekitab kirglikku arutelu

Tallinnas Juhkentali asumis asuv Alma Ostra-Oinase ratsamonument on tekitanud sotsiaalmeedias tulise debati. Skulptuuri peetakse laialdaselt koledaks, kuid kunstnikud ja kultuuritegelased leiavad, et vastuolulisus on skulptuuri tugevus. Katrin Pauts kommenteerib, et kriitika on tegelikult märk sellest, et teos toimib.

Tallinna Juhkentali asumis paiknev Alma Ostra-Oinase ratsamonument on tekitanud sotsiaalmeedias mitmepäevase tulise arutelu selle üle, kas skulptuur on esteetiliselt õnnestunud või mitte. Arvamused jagunevad teravalt kaheks.

Kultuuritegelane Katrin Pauts leiab, et skulptuuri laiahaardeline kriitika on tegelikult positiivne märk. «Skulptuuri peetakse koledaks – see on väga hea!» märkis ta, viidates sellele, et avalikku ruumi paigutatud kunstiteos, mis paneb inimesed reageerima ja kaasa rääkima, täidab oma eesmärki.

Alma Ostra-Oinas oli üks Eesti esimese iseseisvusperioodi silmapaistvamaid poliitilisi figuure. Tema mälestuseks loodud ratsamonument on mõeldud hoidma elus mälu naisest, kes tegutses aktiivselt poliitika- ja kultuurielus Eesti Vabariigi algusaastatel.

Avalik debatt kunstiteoste esteetika üle on kultuuriajalooliselt täiesti tavaline nähtus – paljud tänapäeval armastatud monumendid ja skulptuurid kohtasid oma avamisel teravat vastuseisu. Eksperdid meenutavad, et ka Pariisi Eiffeli torn sai algselt halastamatut kriitikat, ent on nüüd üks maailma armastatumaid ehitisi.

Debatt Juhkentali monumendi ümber näitab, et küsimus avaliku ruumi kujundamisest ja sellesse sobivast kunstist pakub eestlastele endiselt elavat huvi. See, millised monumendid ja kujud meie linnaruumi sobivad ning keda me üldse mäletada tahame, on küsimus, millele ühiskonnal tasub aeg-ajalt vastus leida.