Tallinna ja Narva lasteaedades napib pärast keelenõuete kehtestamist kvalifitseeritud töötajaid

Augustis kehtestatud B2-taseme eesti keele nõue abiõpetajatele on toonud kaasa ulatusliku personalivahetuse Tallinnas ja Narvas. Vabade kohtade täitmisel on aga tekkinud uus probleem: nõutava keeleoskusega kandidaatidel puudub sageli lasteaiatööks vajalik pedagoogiline ettevalmistus.

Augusti algusest kehtima hakanud nõue, mille kohaselt peavad lasteaedade abiõpetajad valdama eesti keelt vähemalt B2-tasemel, on tekitanud personalikriisi nii Tallinna kui ka Narva lasteasutustes. Uute reeglite rakendamine on toonud kaasa sadade töötajate lahkumise või koondamise, kuna paljud ei suutnud nõutavat keeletaset tõendada.

Lasteaedade juhid seisavad nüüd silmitsi uue takistusega. Kuigi asutused on aktiivselt otsinud uusi töötajaid, ei vasta keeleoskusnõuetele vastavad kandidaadid sageli teistele ametikohal vajalikele kriteeriumidele. Praktikas tähendab see, et kuigi keeleoskus on olemas, jääb puudu vajalikust pedagoogilisest ettevalmistusest või varasemast kogemusest lastega töötamisel, mis muudab värbamisprotsessi keerukaks ja aeganõudvaks.

Oluline väljakutse on leida tasakaal keelenõuete täitmise ning lasteaedade igapäevase toimimise vahel. Personali puudujääk võib mõjutada rühmade tööd ning seada surve alla olemasolevad õpetajad, kes peavad lisaks oma põhikohustustele täitma ka abiõpetajate ülesandeid, kuni uued töötajad välja õpetatakse.