Tallinna halduskohus trahvis 10 inimest tehisintellektiga loodud valeviidetega kaebuse eest

Tallinna halduskohus määras trahvi kümnele kaebajale, kes esitasid kohtule tehisintellekti abil koostatud dokumendi, mis sisaldas viiteid olematutele teadlastele ja teadusartiklitele. Riigikohus keeldus sel nädalal kassatsiooni menetlusse võtmast, mistõttu trahv jõustus. Tegemist on esimese teadaoleva juhtumiga Eestis, kus kohus on tehisintellekti hooletu kasutamise eest trahvi määranud.

Tallinna halduskohus on trahvinud kümmet kaebajat, kes esitasid metsaraieloa vaidlustamiseks kohtule tehisintellekti abil koostatud dokumendi, milles viidati olematute Eesti teadlaste väljamõeldud teadustöödele. Riigikohus keeldus sel nädalal kassatsiooni menetlusse võtmast ja trahv jõustus.

Kuidas pettus paljastus

Kaebajad pöördusid halduskohtusse, et vaidlustada lageraieluba, ning esitasid menetlusdokumendi, mis sisaldas viiteid teaduslikele töödele lageraie tagajärgede kohta. Kohus avastas, et viidatud Eesti teadlased ei eksisteeri tegelikkuses ning nende poolt kirjutatud teadustöid ei ole võimalik leida.

Kohus nõudis kaebajatelt selgitust dokumendi koostamise kohta, andis neile võimaluse esitada viidatud tööd kirjalike tõenditena ning hoiatas, et kohtu eksitamise eest võidakse trahv määrata. Kaebajad vastasid, et tehisintellekti kasutamine ei ole keelatud ja nad ei soovinud kohut petta.

Trahvid ja kohtu põhjendused

Halduskohus määras ühele kaebajale 150-eurose trahvi ning ülejäänud üheksale igaühele 50 eurot. Kohus selgitas, et kuigi tehisintellekti kasutamine ei ole keelatud, on üldteada, et see võib anda eksitavat või lausa valet teavet. Seaduse kohaselt vastutavad kaebajad ise kohtule esitatavate väidete tõepärasuse eest.

Halduskohus rõhutas: kui kaebaja viitab teadusallikatele, peab ta olema veendunud, et need allikad tõepoolest eksisteerivad ning sisaldavad väidetavat teavet. Seadus lubab kohtul määrata menetlusosalisele trahvi kuni 3200 eurot, kuid arvestama peab isiku varalist seisundit, rikkumise iseloomu ja muid asjaolusid.

Tallinna ringkonnakohus, kes vaatas läbi trahvimise peale esitatud erakaebuse, nõustus halduskohtu otsusega ning selgitas, et trahvi eesmärk oli reageerida toime pandud rikkumisele ja hoida ära sarnaseid juhtumeid tulevikus.

Kohtunik hoiatab tehisintellekti kasutajaid

Tallinna halduskohtu esimees, kohtunik Kaupo Kruusvee kommenteeris juhtumit teravalt. «Kahjuks jätab tehisintellekti poolt pakutavate õigusnõuannete kvaliteet ning selle usaldusväärsus infoallikana praegu veel palju soovida,» ütles ta. «Tehisintellekti koostatud vastused näivad vähemalt esmapilgul piisavalt veenvad ja kui menetlusosalised ei suhtu allikatesse piisavalt kriitiliselt, võivad nad esitada kohtule vähemalt õiguslikult ebapädeva seisukoha, halvimal juhul aga otseseid valeandmeid.»

Kruusvee lisas, et mõnel juhul on tehisintellekti kasutamine dokumentides ilmne, teistel juhtudel nõuab selle tuvastamine rohkem vaeva, kuid igal juhul tekitab see kohtutele palju lisatööd esitatud andmete õigsuse kontrollimisel.

Kohtunik selgitas, et halduskohtumenetluses ei eeldata inimestelt sügavaid õigusteadmisi, piisab, kui kirjeldada oma elulist probleemi ja soovitavat lahendust. «Seetõttu oleks nii menetlusosaliste endi kui ka kohtu töökoormuse huvides parem, kui nad ei esitaks kohtule segadusse ajavaid tehisintellekti koostatud dokumente, vaid pöörduksid kohtusse otse ja omaenda sõnadega,» rõhutas Kruusvee.

Eesti kohtud on ka varem hoiatanud menetlusosalisi tehisintellekti hooletu kasutamise eest, kuid teisi teadaolevaid juhtumeid, kus keegi selle eest trahvi oleks saanud, ei ole.