Tallinna halduskohus peatas ajutiselt karude küttimise Eestis

Tallinna halduskohus peatas Keskkonnaameti väljastatud eriloa pruunkarude küttimiseks. MTÜ Eesti Suurkiskjad vaidlustas lubade õiguspärasuse, samal ajal kui amet kaitseb neid kui vajalikku meedet inimeste turvalisuse tagamiseks.

Tallinna halduskohus on rakendanud esialgset õiguskaitset ja peatanud Keskkonnaameti korraldused, mis lubasid küttida nii-öelda nuhtlusisendeid ehk probleemselt käituvaid karusid. Kohtuotsus tulenes MTÜ Eesti Suurkiskjad esitatud kaebusest, milles vaidlustati lubade väljastamise põhjendatus.

Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra rõhutas, et erilubade andmine on olnud vajalik samm olukorras, kus karud on muutunud inimestele ohtlikuks või tekitanud korduvat märkimisväärset kahju. „Inimese turvalisuse tagamiseks peab olema võimalik probleemselt käituvad loomad küttida. Keskkonnaamet on andnud sel aastal igati kaalutletud ja põhjendatud erilubasid,“ sõnas Vakra. Ameti esindajad on kinnitanud, et jätkavad kohtuvaidluses oma seisukoha kaitsmist, et küttimisload jääksid kehtima.

Taust ja praegune olukord

Kliimaministeerium viis tänavu aprillis läbi muudatused jahieeskirjades, millega kaotati fikseeritud karujahi hooaeg. Selle asemel on Keskkonnaametil õigus väljastada eriloa alusel küttimisotsusi aastaringselt, kuid seda vaid juhul, kui on tegemist korduvate karukahjustuste vältimisega või ohu ennetamisega. Käesoleval sügisel on amet andnud kokku 30 korraldust probleemsete isendite küttimiseks, millest jahimehed on realiseerinud üheksa.

Erilubade väljastamise üheks eelduseks on, et leebemad meetmed, nagu peletusvahendid või tõrjeaiad, ei ole soovitud tulemust andnud. Ameti andmetel antakse luba vaid siis, kui karu on korduvalt sisenenud asulasse, eirab peletamiskatseid või kujutab otsest ohtu varale ja inimeste turvalisusele. Eestis hinnatakse pruunkarude populatsiooni suuruseks ligikaudu 1100 looma ning nende arvukus on püsinud tõusutrendis alates 2013. aastast.