Tallinna halduskohus: lähedastel on õigus surnu terviseandmetele ka ilma pärimistunnistuseta

Tallinna halduskohus kohustas 14. augusti otsusega Tervise ja heaolu infosüsteemide keskust (TEHIK) väljastama Ukrainas hukkunud mehe terviseandmed tema lastele. Kohus leidis, et põhiõigus korraldada oma lähedase matuseid on olulisem kui formaalne pärimistunnistuse nõue.

Tallinna halduskohus langetas 14. augustil otsuse, mis muudab senist ametkondlikku praktikat surnud inimeste terviseandmete väljastamisel. Kohus kohustas Tervise ja heaolu infosüsteemide keskust (TEHIK) võimaldama Ukrainas langenud mehe alaealistele lastele juurdepääsu isa hambaraviandmetele, ehkki taotlejatel puudus pärimistunnistus.

Lapsed soovisid andmeid isa hambaraviinfost, et tuvastada isa säilmed ja korraldada matused. TEHIK oli varem ligipääsu blokeerinud, viidates asjaolule, et pärijastaatuse tõendamiseks puudus vajalik dokumentatsioon.

Õigus matta kaalub formaalsused

Kohtu hinnangul on lähedase õigus korraldada matuseid põhiseaduslikult kaitstud väärtus, mis ei tohi jääda bürokraatlike takistuste taha. Kohus märkis, et kui surnud inimese lähedastele ei võimaldata ligipääsu vajalikele andmetele, muutub nende õigus matta oma lähedane sisuliselt teostamatuks.

TEHIK-u õigustiimi juht Ave Liina Antonik selgitas, et keskus on seni lähtunud rangest õiguslikust tõlgendusest.

«Andmepäringu õiguse kaudne tuletamine ei lähe kokku isikuandmete töötlemise põhimõtetega,» sõnas Antonik.

Ametnikud peavad nägema laiemat pilti

Tartu Ülikooli meditsiiniõiguse õppejõud Ants Nõmper rõhutas, et olukordades, kus pärimistunnistust pole, peavad ametiasutused hindama taotleja õigustatud huvi, mitte piirduma vaid tehnilise kontrolliga.

«Ametnikud ei saa lihtsalt menetleda, vaid peavad inimest aitama ja tõlgendama seadust eesmärgipäraselt,» ütles Nõmper. Tema hinnangul ei tohiks andmete väljastamine olla pelgalt varaliste suhete küsimus, vaid ametiasutused peavad sarnaste erandjuhtumite puhul tegema inimkeskseid otsuseid.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta märkis, et matuse korraldamise vajadus on ühiskondlikult mõistetav, kuid rõhutas vajadust leida selge tasakaal andmekaitse ja lähedaste huvide vahel. Andmekaitse Inspektsiooni jurist Kirsika Kuutma lisas, et tegeliku elu vajadused ei pruugi alati praeguse seadusandluse sõnastusega ühtida, mistõttu võib regulatsioon tulevikus täpsustamist vajada.