Tallinna gümnasist: täiskasvanute mõistev suhtumine on noorte vaimse tervise päästerõngas

Tallinna gümnaasiumiõpilane Klaara Kollist rõhutab, et noorte vaimse tervise probleemide lahendamisel on kõige kriitilisem täiskasvanute valmidus olukorda mõista ja aktsepteerida. Tema sõnul vajab koolisüsteem muutust, et vähendada ülemäärast survet ja toetada õpilaste vaba arengut.

Tallinna gümnasist Klaara Kollist juhib tähelepanu kasvavale lõhele täiskasvanute ja noorte vahel, kus koolisüsteemi ootused ja ühiskondlik surve sotsiaalmeedias loovad noortele koormava keskkonna. Kollisti sõnul on vaimse tervise probleemide ennetamisel esmatähtis, et vanem generatsioon loobuks minevikupõhisest võrdlusest «vanasti oli raskem» ning keskenduks praeguste noorte tegelikele väljakutsetele.

Digiajastu surve ja koolikoormus

Digitaalne maailm ja sotsiaalmeedia platvormid seavad noored pidevasse võrdlusmomenti, mida varasemad põlvkonnad ei ole kogenud. Kollist toob välja, et kuigi kooli peetakse hariduse omandamise kohaks, on süsteem muutunud paljude jaoks stressiallikaks, kus ülekoormus ja hirm läbikukkumise ees halvendavad õpimotivatsiooni. Ta märgib, et koolisüsteem on jäänud ajale jalgu, lisades uut sisu ilma olemasolevat vähendamata, mis tekitab noortes kinniolekutunnet.

Kooli- ja kodukeskkonna ootused tekitavad olukorra, kus õpilane võib tunda end läbikukkununa ka juhul, kui ta ei suuda kõikides ainetes tipptulemusi saavutada. «Kõige olulisem, mida täiskasvanud teha saavad, on mõista,» leiab Kollist. Ta kutsub üles väärtustama haridust kui vabadust valida ja areneda, mitte kui kohustust, mis võib süvendada isolatsiooni ja depressiooni.

Septembrikuu kui ennetuse aeg

Septembris, mis on rahvusvaheliselt tuntud enesetappude ennetamise kuuna, on oluline märgata enda ümber olevaid inimesi. Kollist rõhutab, et igasugune toetav sõna või tegu võib aidata ennetada traagilisi tagajärgi. Ta kutsub üles looma sildu põlvkondade vahel, sest just ühine mõistmine on see, mis aitab depressiooni ja üksindusega võidelda.

Abi vajavatele noortele ja täiskasvanutele on kättesaadavad mitmed tugiliinid: emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (igapäevaselt 10-24) ning Eluliin 6558 088 (igapäevaselt 19-07).