Tallinna galeriid murravad müüti: kunstiturg ei ole enam vaid miljonäride pärusmaa

Tallinna galeriiomanikud pingutavad, et ületada ostjate lävepakuhirmu ja meelitada ligi noori kollektsionääre. Turul alustamiseks piisab sageli 1000-eurosest investeeringust.

Tallinna galeriimaastik on muutumas. Galeriiomanikud näevad vaeva, et ületada ostjate peas olevat tõrget, hirmu galerii ukse avamise ees. Traditsioonilist jaekaubanduse mudelit, kus kaup ostetakse sisse, pannakse riiulile ja oodatakse fikseeritud juurdehindlusega klienti, kunstiturul rakendada ei saa.

Uus lähenemine ostjatele

Uustulnuk galerii Artman on üks nendest, kes püüab turu dünaamikat muuta. Galerii esindaja Robert Alexander Reiter rõhutab, et eesmärk on tuua kunstiturule värskeid, nooremaid ostjaid, kes pole seni end galeriidesse oodatuna tundnud. Tema sõnul on kunstiturg sageli olnud liiga elitaarne, kuid sisenemine ei pea olema röögatult kallis.

«Alustada saab 1000-eurosest maalist,» märgib Reiter. See on signaal, et kunstikogumine pole vaid väga rikaste privileeg, vaid kättesaadavam investeering.

Riskid ja ärimudelid

Kogo galerii ja teiste turuosaliste ärimudelid erinevad üksteisest märgatavalt. Galerii pidamine pole lihtne kauplemine, vaid kõrge riskiga elamusäri, kus kohtuvad investeerimisinstrumendid ja kultuurimissioon.

Liina Raus hoiatab samas noorte kunstnike puhul liiga kiire oksjonitele tõttamise eest. Galeristide ülesanne on valida hoolikalt, mida sisse osta ja mida müüki panna, sest iga teos on investeering. Galeriiomanikud peavad pidevalt tasakaalustama ärilist kasumlikkust ja oma missiooni edendada kohalikku kunstielu.