Tallinna briifing: Vene vägede kaotused ületavad jätkuvalt värbamismahtusid

Eesti kaitseväe luurekeskuse ülem polkovnik Ants Kiviselg teatas reedel Tallinnas, et Venemaa kaotused lahinguväljal ületavad värbamist tuhandete sõdurite võrra kuus. Samal ajal jätkab Ukraina sihipäraseid kaugmaatoimelisi rünnakuid Venemaa energeetika- ja tööstusobjektide vastu.

Eesti kaitseväe luurekeskuse ülem polkovnik Ants Kiviselg andis reedel Tallinnas iganädalasel briifingul ülevaate sõjategevuse hetkeseisust. Tema sõnul on Venemaa Föderatsiooni vägede kaotused isikkoosseisus muutunud püsivaks trendiks, kus need ületavad värvatute arvu märgatava varuga.

"Viimast nädalal kaotasid Venemaa relvajõud keskmiselt 1400 sõjaväelast ööpäevas. See protsess tähendab, et kaotused on suuremad kui värbamise kaudu saadud täiendus mitme tuhande sõduri võrra iga kuu," selgitas Kiviselg. Rindel toimub ööpäevas keskmiselt 231 lahingukokkupõrget, kusjuures kõige ägedamad lahingud on koondunud Donetski oblastisse, täpsemalt Pokrovski ja Konstantinovka suunale. Samuti on pingeline olukord Slavjanskis, Zaporižžja oblastis Guljipole juures ning Harkivi oblasti lõuna-Slobožanski suunal.

Vene rünnakud ja tsiviilkaotused

Vene vägede kauglöögid on endiselt suunatud Ukraina kriitilisele taristule, sealhulgas tööstus- ja kütuseobjektidele, logistikakeskustele ning elurajoonidele. Rünnakute tagajärjel on vähemalt kümnes Ukraina oblastis häiritud elutähtsad teenused, sealhulgas elektrivarustus. Kasutatavate droonide seas on märgatavalt suurenenud reaktiivmootoriga mehitamata õhusõidukite osakaal, moodustades nüüd kuni kaks kolmandikku rünnakutes kasutatavast tehnikast.

Tsiviilohvrite arv on kasvanud kõrgeimale tasemele alates 2022. aasta maist. Juulis hukkus Ukrainas 437 ja sai vigastada 2610 tsiviilisikut, mis ületab eelmise aasta sama perioodi näitajaid 70 protsendiga. Rünnakud on puudutanud ka Ukraina naaberriike; üks S8000 "Banderoľ" tüüpi droon rikkus hiljuti Moldova õhuruumi, kukkudes 20 kilomeetri kaugusele Ukraina piirist.

Ukraina kaugmaarünnakud Venemaa tagalasse

Ukraina on viimasel ajal tõhustanud rünnakuid Venemaa strateegiliste objektide vastu, tabades Krimmi energeetikataristut ja mitmeid sõjalisi sihtmärke, sealhulgas raketikomplekse ja radarijaamu. Ukraina on alates juuli algusest rünnanud ligi 240 energeetikaobjekti Krimmi poolsaarel.

Ukraina droonid ja tiibraketid, sealhulgas FP-5 Flamingo tüüpi relvad, on tabanud sihtmärke sügaval Venemaa territooriumil. Rünnakute alla on sattunud Kamenski raketikütusetehas Rostovi oblastis, naftatöötlemistehased Leningradi oblastis ja Baškortostanis ning logistikahiid Wildberriesi laod mitmes piirkonnas. Samuti on löögi alla sattunud Roskosmose ettevõte "Progress" Samaras, kus toodetakse Sojuz-tüüpi rakette, ning Karboliti keemiatehas Moskva oblastis.

Mõju Venemaa sisemajandusele

Süstemaatilised rünnakud Venemaa kütuse- ja logistikasektorile on tekitanud riigi sees tuntavaid häireid. Teadete kohaselt on kümnes Vene regioonis tekkinud kütusedefitsiit, mis mõjutab ka Ukrainas tegutsevate väeüksuste varustatust. Ukraina rünnakud seitsmele kümnest Wildberriesi suurlaost on põhjustanud ettevõtte käibe languse, mis võib ulatuda veerandini.

Kavandatud ürituste ärajäämine Venemaal, sealhulgas militaarmuusika festivali tühistamine, viitab otsesele ohule, mida Ukraina kauglöögid Vene võimude hinnangul kujutavad. Organisatsioonilised otsused on ametlikult põhjendatud kontrollimatute asjaoludega, mida võib tõlgendada ettevaatusabinõuna võimalike droonirünnakute vastu.