Tallinna abilinnapea Andrei Kante: koolireform süvendab ebavõrdsust hariduses

Tallinna abilinnapea Andrei Kante kritiseerib kehtivat koolivõrgu reformi, hoiatades, et see tekitab õpilaste seas suuremat ebavõrdsust. Tema hinnangul ei taga praegune süsteem piisavat tuge ega õppimiskohti neile, kes vajavad eritingimusi või on jäänud põhikoolis vajaliku toeta.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante hinnangul võib Eesti koolireform tegelikkuses olukorda halvendada. Kante sõnul on praegune süsteem ebapiisav ning jätab paljud põhikoolilõpetajad olukorda, kus nad ei suuda gümnaasiumis või kutsekoolis õpinguid jätkata.

Kante sõnul ei tähenda see probleemi lahenemist. Abilinnapea hoiatab, et suur osa neist noortest võib juba esimese semestri järel õpingud katkestada või koolist välja langeda. See paneb täiendava koormuse kohalikele omavalitsustele, kes peavad tegelema haridusest kõrvale jäänud noortega.

«Arvud näitavad, et selliste laste hulk kasvab aasta-aastalt. See on märk sellest, et põhikool ei tule oma põhifunktsioonide täitmisega toime,» selgitas Kante Rus.ERR-ile antud intervjuus. Tema hinnangul ei ole pelgalt õppeaja pikendamine lahendus, kui õpilastel ei ole üheksa aasta jooksul vajalikud õpioskused välja kujunenud.

Süvenev sotsiaalne lõhe

Kante sõnul süvendab praegune õppekohtade jagamise süsteem sotsiaalset ebavõrdsust. Õppeasutuste komplekteerimine toimub etappide kaupa, kus populaarsemad koolid täituvad esimesena ning vähem nõutud asutused saavad enda kanda õpilased, keda mujale ei valitud. See loob olukorra, kus õpetajad peavad toime tulema väga erineva tasemega klassidega, mis on paljudele koolidele üle jõu käiv katsumus.

Eraldi murekoht on erivajadustega õpilaste käekäik. Kante hinnangul puudub reformil selge plaan, kuidas neid lapsi toetada. Ta tõi näiteks, et riiklikult on erivajadustega noortele mõeldud kohtade arv jäänud vajalikust väiksemaks. Tallinn on sunnitud ise leidma vahendeid kutseõppe toetamiseks, kuna riiklikku tellimust neile kohtadele napib.

«Erivajadustega laste jaoks peab olema välja töötatud eraldi teekond. Riiklikud kutsekoolid peaksid pakkuma samasugust tuge nagu põhikoolid, kuid praegu on nii neil kui ka munitsipaalkoolidel gümnaasiumiastmes ressursse väga vähe,» rõhutas Kante.