Tallinn valmistab ette mahukat üldplaneeringut

Tallinn on alustanud uue üldplaneeringu koostamist, mis määratleb pealinna arengusuunad järgmisteks aastakümneteks. Linnavalitsus ootab elanikelt ettepanekuid augusti lõpuni, et kujundada rohevõrgustikke ja liikuvuslahendusi.

Tallinn on alustanud uue üldplaneeringu koostamist, mis paneb aluse pealinna arengule. See on esimene kord veerandsajandi jooksul, mil linn koostab nii ulatusliku strateegilise dokumendi, mis hakkab suunama hoonestust, liikuvust ja rohealade säilitamist.

Tallinna peaarhitekt Andro Mänd selgitas, et plaanis kasutatakse nn pikslitel põhinevat planeerimist, mis sarnaneb Helsingi mudeliga. Selline lähenemine jaotab linna ruudustikuks, määrates funktsioonid pikslite kaupa, mis annab ametnikele ja planeerijatele menetluslikku paindlikkust pikkade aastakümnete jooksul.

Paindlikum lähenemine linnaruumile

Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja Martin Karro rõhutas, et uus dokument ei ole krundi täpsusega paika pandud sund, vaid raamistik tulevikuks. See lubab senisest paremini ühildada äri- ja elamupindasid. Näiteks võimaldab uus planeering lihtsamalt avada elumajade esimesel korrusel väikeettevõtteid, nagu kohvikuid või töökodasid, mis praeguste piirangute puhul on keeruline.

Erinevalt Helsingist, kus avalik sektor omab 80 protsenti maast, on Tallinnas see näitaja vaid 20 protsenti. Mänd märkis, et see teeb üldplaneeringu kehtestamise keerulisemaks, sest linn peab arvestama eraomanike huvidega. Samas ei kirjuta uus planeering üle juba väljastatud kehtivaid ehitusõigusi.

Elanike kaasamine ja liikuvus

Linnaelanikud on protsessi käigus esitanud juba üle 1700 ettepaneku, sealhulgas ideid metroo, köisraudtee ja veetaksode kohta. Karro ja Mänd kinnitasid, et kuigi suured visioonid vajavad analüüsi, on realistlikum suund raudteetaristu parem ärakasutamine. Tallinna ja Maardu vaheline pendelränne ning olemasolevad raudteeliinid on planeerijate hinnangul olulised võimalused ühistranspordi edendamiseks.

Tallinnas elab praegu 460 000 inimest. Planeerijad loodavad, et avaliku arutelu tulemusel tekib selgem rohevõrgustik, mis ühendab seni eraldiseisvad pargid ja rohealad terviklikuks süsteemiks.