Tallinn, Tartu ja Pärnu võistlevad uue suurhalli asukoha nimel

Eesti Olümpiakomitee on saanud Tallinnast, Tartust ja Pärnust tähtajaks pakkumised uue mitmefunktsioonilise suurhalli rajamiseks. Nüüd asub sõltumatu ekspert hindama objektide majanduslikku mõju, mille põhjal teeb lõpliku otsuse valitsus.

Eesti Olümpiakomitee (EOK) on kätte saanud Tallinna, Tartu ja Pärnu ametlikud pakkumised riigi tulevase mitmefunktsioonilise suurhalli asukohaks. Kõik kolm linna esitasid oma nägemused ja toetavad dokumendid tähtajaks, mis oli 1. september.

Linnade pakutud asukohad

Tallinn näeb areeni asukohana Ülemiste kaubajaama ala, mis on logistiliselt hästi ligipääsetav. Pärnu on välja pakkunud asukoha Pärnu jõe ääres, Papiniidu silla läheduses asuvas piirkonnas, vahetult Rail Balticu terminali tulevases läheduses. Tartu on halli rajamiseks reserveerinud maatüki Roosi tänaval, Eesti Rahva Muuseumi vahetus läheduses.

EOK suurhalli projektijuht Helen Ve kinnitas, et eesmärk on kõiki võimalikke asukohti võrreldaval alusel hinnata, lähtudes nende sisulistest omadustest ja võimalustest.

Valikuprotsessi järgmised sammud

Kevadel moodustasid EOK ja Kultuuriministeerium ekspertkomisjoni, kes juhib valikuprotsessi. Järgmise sammuna valib komisjon sõltumatu eksperdi, kes teostab põhjaliku majandusliku mõjuanalüüsi. See analüüs peaks valmima kolme kuu jooksul pärast eksperdi määramist. Pärast analüüsi valmimist koostab ekspertkomisjon lõpliku soovituse ja esitab selle valitsusele.

Valitsus teeb lõpliku otsuse asukoha kohta, mis määrab ka halli rajamise ajakava. EOK algatas suurhalli ettevalmistused möödunud aasta novembris, eesmärgiga luua Eestisse kaasaegne spordi- ja kontserdikompleks, kuna riigi praegune suurim sisepind, Unibet Arena, mahutab kuni 7000 pealtvaatajat. Halli rajamise vajadus on seotud ka 2029. aastal Eestis toimuva korvpalli Euroopa meistrivõistlustega.

Investeeringute küsitavus

Projekti elluviimist võib aga mõjutada riigi finantsolukord. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo märkis hiljuti, et riigieelarve strateegia koostamisel tuleb teatud investeeringutest loobuda. Keldo sõnul ei saa riik praeguses majandusseisus, kus suured summad suunatakse riigikaitsesse, lubada endale kõiki projekte, mis võiksid olla realiseeritavad majanduslikult soodsamatel aegadel.