Tallinn, Tartu ja Pärnu nõuavad suuremat sõnaõigust EL-i rahastusperioodi kujundamisel

Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapead esitasid Rahandusministeeriumile ühise pöördumise, nõudes suuremat kaasatust Euroopa Liidu tulevase rahastusperioodi strateegilisse planeerimisse. Linnad soovivad, et riik arvestaks juba meetmete loomise faasis nende praktiliste kogemuste ja linnaregioonide tegelike vajadustega.

Tallinna, Tartu ja Pärnu juhid esitasid 15. oktoobril 2026 Rahandusministeeriumile ühise ettepaneku, millega nõutakse linnade varasemat ja sisukamat kaasamist Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi planeerimisprotsessi. Linnapead rõhutavad soovi osaleda planeerimisel juba varasemas etapis.

Linnad vajavad suuremat mõjuvõimu

Tallinna linnapea Peeter Raudsepp selgitas, et küsimus ei ole ainult rahasummade suuruses, vaid nende investeerimise viisis. Linnapeade hinnangul on omavalitsustel kõige parem vaade praktilistele vajadustele, mida tuleks arvestada juba enne prioriteetide lukustamist.

Tartu linnapea Urmas Klaas märkis, et Tartu jaoks on fookuses haridushoonete põhjalik renoveerimine ja taristuarendused, sealhulgas uued ühendused üle Emajõe. Klaasi sõnul peavad need vajadused kajastuma riiklikus plaanis selgelt, muutes linnad riigi täisväärtuslikeks partneriteks rahastuse suunamisel.

Piirkondlik vaade rahastusele

Pärnu linnapea Siim Suursild tõi esile, et linnade roll ulatub kaugele väljapoole nende halduspiire. Pärnu teenindab märkimisväärset hulka naaberomavalitsuste elanikke, kuid praegune rahastusmudel sunnib tihti linna katma lisakulutusi omast taskust, kuna toetusmeetmed on liiga kitsalt piiritletud.

Linnad nõuavad ühispöördumises paindlikumat rahastusmehhanismi ja väiksemat bürokraatiat. Peamiste prioriteetidena toovad nad välja teadmuspõhise majanduse, kriisikindluse, digiarengu ning kliimamuutustega kohanemise. Linnad leiavad, et investeeringuid tuleb vaadelda terviklikult, mitte killustatud projektidena, mis ei pruugi üksteist toetada.