Tallinn tähistab Eesti animatsiooni 55-aastast järjepidevust

Sel aastal möödub 55 aastat joonisfilmide tootmise algusest Tallinnas, mis langeb kokku valdkonna suurkujude ja institutsioonide tähtpäevadega. Eesti animatsioon on aastakümnetega kujunenud riigi üheks kultuuriliseks visiitkaardiks, liikudes laste meelelahutuselt keeruka kunstikeeleni.

Sel aastal möödub 55 aastat joonisfilmide tootmise algusest Tallinnas, mis langeb kokku valdkonna suurkujude ja institutsioonide oluliste tähistega. Eesti animatsioon on aastakümnetega kujunenud riigi üheks kultuuriliseks visiitkaardiks, liikudes laste meelelahutuselt keeruka kunstikeeleni, mis pälvinud tunnustust nii kodu- kui välismaal.

Juubeliaastad ja rajajad

Käesolev aasta on toonud mitmeid ümmargusi sünnipäevi Eesti animatsiooni võtmeisikutele. Rein Raamat tähistas 20. märtsil oma 95. sünnipäeva, Priit Pärn tähistab täna, 26. augustil 80. eluaastat. Tuleva aasta 5. aprillil on oodata Mati Küti 80. sünnipäeva. Need autorid panid aluse suunale, mis erines Nõukogude Liidu keskvõimu eelistatud lastefilmide traditsioonist.

Raamatu lavastatud ja Jüri Arraku kujundatud "Suur Tõll" (1980) või Pärna rahvusvaheliselt tuntud teosed nagu "Eine murul" (1987) ja "Hotell E" (1992) polnud suunatud esmajoones lastele. Need filmid kandsid endas ühiskonnakriitilist satiiri ja kunstilist eksperimenti, mida hindasid eelkõige täiskasvanud publik ja festivaližüriid.

Institutsioonide teke ja areng

Organiseeritud joonisfilmitootmine sai Tallinnas alguse 14. juunil 1971, kui Tallinnfilmi juurde loodi joonisfilmistuudio. Selle üheks eestvedajaks oli Rein Raamat, kes tegutses algusaastail Harju tänav 9 asunud paekivihoones. See asukoht Tallinna südames eristas joonisfilmitegijaid nukufilmi kolleegidest, kes töötasid Randveres asunud võttepaviljonides.

Institutsionaalne järjepidevus on püsinud ka pärast stuudio muutumist. 1993. aastal sündis Tallinnfilmi baasilt Eesti Joonisfilm, mis on olnud kodustuudioks mitmetele põlvkondadele. Hariduse vallas tähistab sügisel 20. tegutsemisaastat Eesti Kunstiakadeemia (EKA) animatsiooniosakond, mille asutas Priit Pärn. Praegune osakonna juhataja professor Ülo Pikkov tähistas 15. juunil oma 50. sünnipäeva.

Tuleviku väljakutsed

Eesti animatsiooni rahvusvaheline edu sai alguse juba Nõukogude okupatsiooni ajal. Esimene rahvusvaheline tunnustus laekus 1974. aastal, kolm aastat pärast stuudio loomist, kui auhinna pälvis Rein Raamatu film "Lend". Tänapäeval seisab sektor vastamisi muutunud meediamaastikuga, kus animatsioon on muutunud kõikjalolevaks, kuid samas raskemini eristatavaks muudest liikuvatest piltidest.

Generatiivne tehisaru ja uus tehnoloogia, nagu liikumiskaaperdus ehk motion capture, mida kasutati näiteks 2024. aastal valminud filmis "Luna rossa", esitavad uusi nõudmisi erialasele õppele. Küsimus seisneb selles, kuidas siduda tuleviku tegijate oskused valdkonna pikaajalise traditsiooniga ajal, mil huvi animatsiooni vastu on küll suur, kuid žanrite piirid hägustunud.