Tallinn nõuab riigilt kiirabiressursi suurendamist pealinnas

Tallinna linnavalitsus on tõstatanud kriitilise küsimuse pealinna kiirabisüsteemi ülekoormusest, kuna uus riiklik hange ei arvesta piirkonna kiiresti kasvava rahvaarvuga. Linn ja meditsiinijuhid hoiatavad, et praegune brigaadide arv on ebapiisav ning ohustab otseselt inimelusid.

Tallinna linnavalitsuses toimus arutelu seoses Sotsiaalministeeriumi uue riikliku kiirabihankega, mis jätab Põhja-Eesti piirkonna vajadused sisuliselt tähelepanuta. Praegune süsteem, kus Tallinna kiirabibrigaadid töötavad pideva ületöötamise tingimustes, ei suuda enam tagada piisavat teenuse kättesaadavust kasvava elanikkonna jaoks.

Riina Solman, Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea, nentis pärast kohtumist, et riigi plaanid eiravad elanike arvu reaalset kasvu. „Me saame aru riiklikest kärbetest, kuid see ei saa toimuda elanike turvalisuse ja tervise arvelt. Kui me olukorda praegu ei lahenda, siis mängime inimeludega,“ rõhutas Solman.

Brigaadide nappus ohustab toimetulekut

Tallinna Kiirabi juht Raul Adlas tõi välja, et brigaadide hõivatus on Tallinnas kasvanud 50-60 protsendini, mis on tunduvalt kõrgem kui heaoluriikides turvaliseks peetav 40-protsendiline tase. Selline koormus tekitab personalis kurnatust ja ületöötamist, mis omakorda vähendab reageerimisvõimet kriisiolukordades. Olukorra kriitilisust illustreerib fakt, et Tallinnas on praegu 37 kiirabibrigaadi, kuid teenuse kvaliteedi säilitamiseks oleks vajalik vähemalt 55 brigaadi olemasolu.

Sotsiaalministeeriumi ettevalmistatav hange näeb Põhja-Eestile järgmiseks kümnendiks ette vaid 38 brigaadi öösel ja 41 päeval. See planeering ei suuda vastata reaalsusele, kus piirkonna elanike arv on kasvanud enam kui 12 protsenti, ulatudes 650 000 inimeseni. Juba praegu on Häirekeskus sunnitud vahel kaasama abijõude kaugematest maakondadest nagu Pärnumaa või Järvamaa, mis pikendab väljakutsete aega ja vähendab valmisolekut teistes regioonides.

Strateegilise plaani puudujäägid

Tallinna Haigla juhatuse esimees Arkadi Popov rõhutas, et probleem nõuab laiemat vaadet, mis ühendaks kiirabiressursi, EMO-de ja haiglataristu arengu ning pikaajalised rahvastikuprognoosid. Praegune lähenemine, kus lisatakse süsteemi minimaalselt vahendeid, ei lahenda põhimõttelist ressursipuudust.

Sotsiaalministeeriumi esindaja Nikita Panjuškin kinnitas küll teadmist kõrgest hõivatusest, kuid pakutud lahendus, kaheliikmeliste brigaadide moodustamine ja miljon eurot täiendavat rahastust aastas, ei rahulda linna ega meedikuid. Ekspertide hinnangul võimaldab selline summa vaevalt ühe uue brigaadi loomist kogu riigi peale ning kaheliikmeliste meeskondade rakendamine võib teenuse kvaliteeti pigem halvendada.