Tallinn kavandab Haaberstis kaitseala: eramaade väljaostmine maksab 5,5 miljonit eurot

Tallinn valmistub looma Haaberstis asuvat 148,7 hektari suurust Astangu-Mäeküla kaitseala, mille moodustamiseks vajalike eramaade omandamine läheb linnale maksma ligi 5,5 miljonit eurot. Kuigi algatus on leidnud toetust looduskaitsjate seas, on piirkonna maaomanikud ja neid esindavad advokaadid uute piirangute suhtes kriitilised.

Tallinna linnavalitsus on võtnud suuna Haaberstis asuva Astangu-Mäeküla ala kaitse alla võtmisele, mis tähendab linnale märkimisväärset kulutust eramaade omandamisel. Projekti teostamiseks kavandatava 5,5 miljoni euro suuruse eelarve eesmärk on välja osta eravalduses olevad kinnistud ning luua ühtne, ligi 148,7 hektari suurune looduskaitseala.

Pikaaegne protsess ja loodusväärtused

Kaitseala loomise mõte sai alguse aastaid tagasi, kui esialgset huvi tundis selle vastu riik, kuid protsess jäi tookord toppama. Initsiatiiv elavnes viis aastat tagasi, mil 45 kohalikku elanikku esitasid ametliku ettepaneku piirkonna looduse kaitsmiseks. Kohalike eestkõneleja Tõnis Bramanis rõhutab, et Astangu on Tallinna rohevõrgustiku kriitilise tähtsusega lüli.

«See on Tallinna liigirikkam ja samal ajal ka meile teadaolevalt parimas seisus kahepaiksete elupaik,» selgitas Bramanis. Tema sõnul on ala koduks mitmekesisele elustikule, sealhulgas roomajatele ja enam kui 40 päevaliblikaliigile. Lisaks on tegemist ühe olulisema nahkhiirte parvlemispaigaga Eestis.

Vaidlused piirangute ja põhjendatuse üle

Kavandatava kaitseala suurus on algselt planeeritud 157,7 hektarilt kahanenud 148,7 hektarini. Samas on plaan pälvinud ka vastuseisu. Vandeadvokaat Indrek Veso, kes esindab üht piirkonna maaomanikku, peab kaitseala rajamist ebaproportsionaalseks. Veso hinnangul pole kaitseala loomine põhjendatud, kuna vahetus läheduses asub juba Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ning kaitsealuste väärtuste sisu jääb omanikele ebaselgeks.

Lisaks muretsevad maaomanikud neile rakenduvate piirangute pärast. Kaitseala staatus toob kaasa keelu teostada kinnistutel raietöid ning piirab oluliselt kinnisvara arendusvõimalusi ja üldist majandamist.

Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan kinnitas siiski, et läbirääkimised ligikaudu 50 maaomanikuga on edenenud konstruktiivselt. Tema sõnul pole seni esinenud kategoorilisi keeldumisi, mis välistaksid kaitseala loomise, ning protsess liigub plaanipäraselt edasi.