Tallinn: Evelin Poolamets ERR-i nõukogu valimiste poliitilisest reaalsusest

Riigikogu kultuurikomisjoni liige Evelin Poolamets analüüsib, kuidas vähemusvalitsuse olukord muudab ERR-i nõukogu ekspertliikmete valimist. Kuna koalitsioonil puudub parlamendis kindel enamus, nõuab uute liikmete kinnitamine nüüd laiapõhjalisemat parlamentaarset kompromissi.

Tallinnas koguneb Riigikogu kultuurikomisjon täna, 17. augustil, et arutada Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) nõukogu uute ekspertliikmete avaliku konkursi korraldamist. See protsess toimub esimest korda uues poliitilises keskkonnas, kus Reformierakonna ja Eesti 200 vähemusvalitsusel puudub parlamendis kindel enamus otsuste läbisurumiseks.

Uus seadus ja nõukogu koosseis

President Alar Karis kuulutas vastava seadusemuudatuse välja 2. juulil ning see jõustus 21. juulil. Uue regulatsiooni järgi peab ERR-i nõukogus olema seitse valdkonna tunnustatud asjatundjat. See tähendab, et lisaks kuuele fraktsioonide esindajale tuleb ametisse nimetada kolm uut eksperti, kuna senine kvoot oli vaid neli.

Uute liikmete leidmine ei ole enam puhtalt koalitsiooni sisemine kokkulepe. Seaduse kohaselt kinnitab kandidaadid ametisse Riigikogu täiskogu, mis nõuab poolthäälteenamust. See parlamentaarne matemaatika asetab valitsusliidu olukorda, kus iga kandidaat peab leidma toetust ka opositsioonist, muutes varasema formaalse protsessi reaalseks poliitiliseks läbirääkimiseks.

Opositsiooni suurenenud kaal

Avalik konkurss ei ole enam pelk protseduur, kuna võimuerakonnad ei saa iseseisvalt nõutavaid hääli kokku. Evelin Poolamets rõhutab, et see annab opositsioonile senisest märksa tugevama positsiooni nõuda, et ERR-i nõukogus oleksid esindatud erinevad ühiskondlikud vaated, vältides olukorda, kus nõukogu on vaid ühe maailmavaatelise ringkonna pikendus.

Kandideerimiseks kehtivad ranged nõuded: ekspert ei tohi kuuluda erakonna juhtorganisse ega töötada teiste meediateenuste pakkujate juhtivatel kohtadel, mis võimaldavad toimetuslikku mõjutamist. Samuti on seaduses nõutud mõlema sugupoole esindatus. Uus poliitiline reaalsus tähendab, et nõukogusse võivad pääseda kompromisskandidaadid, kes on vastuvõetavad üle koalitsiooni ja opositsiooni piiride.