Tallinn ei plaani Ingliranna heitvee tõttu ulatuslikku kanalisatsiooni ümberehitust

Tallinn loobub Ingliranna rannaala veekvaliteedi parandamiseks sademeveekanalisatsiooni suuremahulisest ümberehitusest, pidades seda ebareaalseks. Selle asemel jätkab linn reostusallikate ja ebaseaduslike ühenduste otsimist.

Tallinn ei plaani Russalka mälestusmärgi lähedal asuva Ingliranna veekvaliteedi parandamiseks sademeveekanalisatsiooni põhjalikku ümberehitust, teatas abilinnapea Kristjan Järvan.

Järvani sõnul oleks ulatuslik süsteemide rekonstrueerimine Kesklinna ja Lasnamäe piirkonnas liialt kulukas ja ebareaalne ettevõtmine. Selle asemel keskendub linn reostusallikate täpsemale tuvastamisele, otsides sademeveesüsteemidest ebaseaduslikke reoveeühendusi.

Piirkond on aastaid kimpus olnud nii halva lõhna kui ka suplemiseks kõlbmatu veega. Ametlikult on probleemiks vetikate vohamine, mida soodustab kõrge toitainete sisaldus vees. Järvani kinnitusel tuleb märkimisväärne osa sellest koormusest Pirita jõest ning on seotud põllumajandusega, probleem, millele pole lihtsaid lahendusi.

«Loomulikult soovime, et meie rannad ja rannikumeri oleksid heas seisundis ning meeldivad ja ohutud nii linnakodanikele kui ka ökosüsteemile,» ütles Järvan.

«Tallinna lahe kallastel leviva ebameeldiva haisu peamine põhjus on vetikad, mille vohamist soodustab vee suur toitainesisaldus,» lisas ta.

Aastal 2021 avaldas toonane Kesklinna linnaosavanem lootust, et Inglirand võiks tulevikus olla ametlik supluskoht. Terviseamet on siiski järjepidevalt ujumise eest selles alas hoiatanud. Eelmisel aastal rõhutas toonane linnaosavanem Sander Andla, et probleem asub sademevee väljalaskudes, mille nihutamine nõuaks miljonitesse ulatuvaid kulutusi.

Linn on tellinud uuringud reostusallikate leidmiseks, kuid seni pole neid õnnestunud tuvastada. Otsingud jätkuvad ning vajaduse korral tellitakse täiendavaid analüüse.