TAI uuring: 60 protsenti Eesti õpilastest sööb koolilõunat iga päev

Tervise Arengu Instituudi värskest uuringust selgub, et enamik Eesti õpilastest sööb koolis sooja lõunat vähemalt kord nädalas, kuid vanuse kasvades huvi toidu vastu väheneb. Uute toitlustusnõuete eesmärk on parandada toidukeskkonda ja vähendada ebatervislike valikute osakaalu.

Eesti koolides algaval õppeaastal kehtima hakkavate uuendatud toitlustusnõuete valguses avaldas Tervise Arengu Instituut (TAI) uuringu, mille kohaselt sööb koolilõunat peaaegu iga päev 60 protsenti õpilastest. Uuring hõlmas 168 kooli ning küsitles üle 10 300 õpilase.

Kokkuvõttes tarbib koolitoitu vähemalt korra nädalas 85 protsenti vastanutest. Kõige agaramad sööjad on 3. klassi lapsed, kellest 72 protsenti istub iga päev koolilõuna laua taha. Gümnaasiumiastmes on huvi koolitoidu vastu märgatavalt madalam, 12. klassi õpilaste seas on igapäevane sööjate osakaal 58 protsenti.

Eelistused ja rahulolu

Õpilaste rahulolu koolitoiduga on keskmine, ulatudes 10-palli skaalal 6,9 punktini, samal ajal kui koolijuhid hindavad pakutavat menüüd oluliselt kõrgemalt, andes sellele keskmiselt 8,3 punkti. Need õpilased, kes koolilõunast loobuvad, nimetasid peamise põhjusena toidu maitset, mida tõi välja 63 protsenti mittekasutajatest. 43 protsenti vastanutest märkis, et koolitoit erineb liigselt kodusest toidust. Teismeliste seas tuli esile veel üks tegur: 21 protsenti neist ei soovi teiste juuresolekul süüa.

Tagli Pitsi, TAI toitumise ja liikumise osakonna teadur, rõhutas tulemusi kommenteerides, et koolikeskkond kujundab eluaegseid hoiakuid. „Koolilõuna ei ole lihtsalt üks toidukord, vaid osa keskkonnast, kus kujunevad eluaegsed hoiakud,” märkis ta.

Müügikohtade mõju ja uued regulatsioonid

Uuring tõi välja, et koolipuhvetite ja müügiautomaatide olemasolu mõjutab õpilaste toiduvalikuid märgatavalt. Koolides, kus on müügipunkt olemas, kasutab seda 60 protsenti õpilastest. Eelistatud kaup on sageli magusad näksid ja joogid, mida 58 protsenti õpilastest ostab vähemalt neli korda nädalas. Samas ei osta 56 protsenti õpilastest müügikohtadest kunagi värsket puu- või köögivilja.

Muutuste esilekutsumiseks kehtestatakse uuest õppeaastast täielikult rakenduvad toitlustusnõuded. Need seavad fookusesse menüü mitmekesisuse, puu- ja köögiviljade pakkumise ning vähendavad lubatud suhkru ja soola koguseid. Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ingrid Põldsaar selgitas, et reeglite ajakohastamine oli vältimatu. „See on väga oluline ja oodatud muudatus, millega luuakse paremad tingimused, et igapäevane toidukeskkond toetaks laste tervist,” ütles ta.