TAI: Eestis kasvab tahtliku enesekahjustamise juhtumite arv noorte seas

Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel registreeriti 2025. aastal Eestis üle 2100 tahtliku enesekahjustamise juhtumi, mis on 38% rohkem kui 2016. aastal. Eriti murettekitav on kasv laste ja noorte seas, kus mõnes vanuserühmas on juhtumite arv kümne aastaga enam kui kahekordistunud. Üldine vigastuste arv langes aastaga 7%, kuid enesekahjustamise trend liigub vastupidises suunas.

Tervise Arengu Instituut (TAI) avaldas 2025. aasta vigastusstatistika, mille kohaselt registreeriti Eestis kokku veidi üle 161 000 vigastuse juhtumi ning arstiabi vajasid ligi 142 000 inimest. Üldine vigastuste arv langes võrreldes eelmise aastaga 7% ning kümne aasta võrdluses on see vähenenud 11%. Samas toob statistika esile ühe murettekitava trendi: tahtliku enesekahjustamise juhtumite arv kasvab jätkuvalt.

Noored enim mõjutatud

Kõige rohkem vigastusi registreeriti vanusegruppides 5-14-aastased (umbes 31 000 juhtumit) ja 15-24-aastased (umbes 23 000 juhtumit). Kõige levinum vigastuste välispõhjus oli kukkumine, mis moodustas 42% kõigist vigastustest.

Tahtliku enesekahjustamise puhul on kasv viimase kümne aastaga olnud kõige kiirem just laste ja noorte seas. Vanusegrupis 5-14-aastased on selliste juhtumite arv kasvanud enam kui kolmekordseks, lisandunud on 112 episoodi. Noorte 15-24-aastaste hulgas on juhtumite arv rohkem kui kahekordistunud, kasvades 334 juhtumi võrra. Viimases vanuserühmas on märgatav tõus alanud alates 2020. aastast.

Soolised erinevused on suured

TAI andmeanalüütik Kaisa Usberg selgitas, mida statistika täpselt kajastab: «Tahtliku enesekahjustamise all mõistetakse vigastust või mürgistust, mille inimene on endale teadlikult tekitanud eesmärgiga end kahjustada. Statistika arvestab ainult neid juhtumeid, mille tõttu pöörduti tervishoiuasutusse. Seetõttu võib tegelik juhtumite arv olla märkimisväärselt suurem, kuna kõik juhtumid ei jõua tervishoiusüsteemi vaatevälja.»

Üldises plaanis jaguneb tahtlik enesekahjustamine meeste ja naiste vahel peaaegu võrdselt, vastavalt 50,5% ja 49,5%. Nooremates vanuserühmades on aga soolised erinevused palju selgemalt väljendunud. 5-14-aastaste hulgas moodustavad tüdrukud 79% kõigist registreeritud juhtumitest, 15-24-aastaste vanuserühmas aga 65%.

Alkohol ja suitsidaalsus

Alkoholiga seotud enesekahjustamise juhtumid moodustasid 2025. aastal 53% kõigist meeste sellekohaste episoodide hulgast ja 29% naiste omadest. Vanuserühmas 15-24-aastased oli alkoholiga seotud juhtumite osakaal meestel ja naistel sarnane, kuid vanemates vanuserühmades kasvas alkoholi osatähtsus enesekahjustamise juhtumites märkimisväärselt just meestel.

Surmaga lõppenud vigastusi registreeriti 2025. aastal 811, mis on 12% vähem kui aasta varem. Ligi kolm neljandikku surmajuhtumitest puudutas mehi. Enesetappude arv püsis stabiilsena, 2025. aastal registreeriti 179 suitsiidi. Ka enesetappude puhul on sooline lõhe suur: mehed moodustasid 83% kõigist suitsiidijuhtumitest.