Tagametsa paisule rajatud kalapääs ühendas kalade rändetee ja säilitas ujumisvõimalused

Saarjõel asuva Tagametsa paisu juurde on valminud looduslähedane kalapääs, mis võimaldab kaladel rännata kudemisaladele, säilitades samal ajal populaarse paisjärve ja ujumiskoha. Projekti juhtisid RMK ja Eesti Skautide Ühing, eesmärgiga tasakaalustada elurikkuse taastamine ning kohalike elanike puhkevõimalused.

Saarjõel asuva Tagametsa paisu juures on valminud uus kalapääs, mis lahendab pikaaegse vastuolu jõeökosüsteemi tervise ja inimeste puhkevõimaluste vahel. Projekti eestvedajad RMK ning Eesti Skautide Ühing leidsid lahenduse, mis taastab kalade rändeteed, kuid jätab alles armastatud paisjärve ja supluskoha.

Uus lahendus kaladele ja inimestele

Algselt 2023. aastal algatatud ettevõtmine sai tõuke Eesti Loodushoiu Keskuse 2022. aasta uuringust. See uuring tuvastas, et pärast Sindi paisu avamist jõudsid rändekalad, sealhulgas jõesilmud, välja just Tagametsa paisuni. Lisaks jõesilmu liikumisteele on Saarjõgi kriitilise tähtsusega elupaik jõeforellile ja meriforellile.

Ehitustööde käigus loobuti algselt plaanitud kärestik-tüüpi pääsust ning selle asemel rajati Saarjõe vasakkaldale looduslähedane möödaviik-kalapääs. Paisutustaset korrigeeriti täpselt nii palju, kui oli vajalik kalade läbipääsu tagamiseks. Ühtlasi puhastati paisjärv aastakümnetega kogunenud settest, mis parandab veekogu seisundit veelgi.

RMK veeökoloogide juht Sander Sandberg tõdes, et Tagametsa on näide lahendusest, kus looduskaitse ei nõua ilmtingimata inimtegevuse piiramist. «Siin õnnestus leida lahendus, mis taastab kalade rändevõimalused, avab neile uued kudemis- ja elupaigad ning samal ajal säilitab skautide jaoks olulise paisjärve ja ujumiskoha,» ütles Sandberg.

Jõestiku elavdamine

Sandbergi sõnul on kalapääsude rajamine osa RMK laiemast strateegiast taastada jõestike loomulikku toimimist. «Kalad ei vaja üksnes puhast vett, vaid ka võimalust liikuda mööda jõge sobivatesse kudemis- ja kasvupaikadesse. Iga rajatud kalapääs või eemaldatud rändetakistus aitab taastada kogu jõestiku loomulikku toimimist,» lisas ta.