Taanis Rebildis leiti läbi aegade suurim viikingiaegne hõbeaare

Ühes Põhja-Jüütimaa eramuaias terrassi rajanud koduomanik avastas maapõuest 18,5 kilogrammi kaaluva 10. sajandist pärineva hõbeda peidiku. See on Taani ajaloo suurim leitud viikingiaegne hõbedakogum.

Põhja-Jüütimaal Rebildi vallas avastas kohalik elanik oma koduõuel terrassi rajamise käigus erakordse arheoloogilise leiu. Kaevetööde algfaasis maapõuest välja tulnud aare koosneb ligikaudu 700 hõbeesemest, mille kogukaal ulatub 18,5 kilogrammini.

Ajalooline tähtsus ja päritolu

Põhja-Jüütimaa ajaloomuuseumi andmetel on tegemist märgilise leiuga, mis annab uut teavet viikingiaja majandussuhete kohta. Muuseumi kultuuripärandi ja arheoloogia osakonna juhataja Torben Sarauw kirjeldas leidu kui viikingiaegset seifi. "See avastus on hindamatu väärtusega, kuna näitab, kuidas hõbedat toona maksevahendina käsitleti," ütles Sarauw.

Esemete seas on märkimisväärne hulk hõbedast valuplokke ja ehteid, kuid vaid vähesel määral münte. See viitab viikingite tavale hoida oma rikkust pigem väärismetalli kui ringleva valuutana. Analüüs näitab, et valuplokid olid keraamilises anumas organiseeritud kaalu ja väärtuse järgi. Aardest leitud araabia ja anglosaksi mündid pärinevad 10. sajandist, sealhulgas Inglismaa kuninga Edward Vanema valitsusajast (899-924).

Ühenduslüli laiade kaubateedega

Leiu geograafiline ulatus kinnitab, et piirkond ei olnud toona eraldatud ääremaa, vaid osa tihedast majandusvõrgustikust, mis ühendas Läänemere piirkonda, islami maailma ja Lääne-Euroopat. Varem on Taani suurimaks viikingiaegseks hõbedaleiuks peetud Terslevi aaret, kuid uus leid Rebildis ületab selle kaalu peaaegu kolmekordselt, Terslevi aare kaalus 6,6 kilogrammi.

Kuna aare avastati tiheda hoonestusega elamurajoonist, on edasised ulatuslikud väljakaevamised kohapeal välistatud. Seetõttu jääb ajaloolastele mõistatuseks, kas tegemist oli tollal elupaiga, kaubatee või spetsiaalselt varjamiseks valitud kohaga. Praeguseks on aare üle antud Taani rahvusmuuseumile ning lootus on, et see jõuab tulevikus püsiekspositsioonina Fyrkati viikingikeskusesse.