Taanis läbi viidud ulatuslik uuring seostab liiklusmüra Parkinsoni tõve suurenenud riskiga

Ajakirjas JAMA Neurology avaldatud uuring 3,1 miljoni taanlasega näitab, et pikaajaline kokkupuude tiheda liiklusmüraga tõstab Parkinsoni tõve tekke riski. Iga 11,5-detsibelline mürataseme tõus on seotud 3-protsendilise terviseriski kasvuga.

Teadlased on avastanud seose igapäevase liiklusmüra ja neuroloogilise haiguse, Parkinsoni tõve, vahel. Taanis läbi viidud mastaapne, 18 aastat kestnud uuring hõlmas 3,1 miljonit üle 40-aastast inimest ning tulemused avaldati hiljuti meditsiiniväljaandes JAMA Neurology.

Uuringu käigus modelleeriti osalejate elukohtade mürataset, analüüsides nii fassaadide kui ka kodu vaiksemate tubade kokkupuudet transpordimüraga. Andmed näitasid järjepidevat, ehkki tagasihoidlikku seost: iga 11,5-detsibelline müra suurenemine kodu välisfassaadi juures suurendas Parkinsoni tõve riski 3 protsenti. Tegemist on suurima uuringuga, mis on seni uurinud transpordimüra mõju selle konkreetse haiguse tekkele.

Terviseriski võimalikud põhjused

Parkinsoni tõbi on progresseeruv haigus, mis kahjustab aju ja mõjutab inimese liikumist ning tasakaalu. Varasemad teadustööd on näidanud, et keskkonnamürast põhjustatud krooniline stress ja unekvaliteedi langus võivad soodustada terviseprobleeme, sealhulgas kortisooli taseme tõusu organismis. Uuringu ühe autori Thomas Münzeli sõnul peaksid need tulemused muutma keskkonnamüra pelgalt spekulatiivsest faktorist tõsiseltvõetavaks riskiteguriks, mida tuleks Parkinsoni tõve ennetusstrateegiates arvesse võtta.

Uurijad võtsid arvesse ka õhusaaste tegurit ning märkisid, et tulemused püsisid sarnastena sõltumata inimeste sissetulekust või haridustasemest, mis viitab müra kui sõltumatu mõjuri olulisusele. Samas rõhutavad sõltumatud eksperdid, et uuringu disain ei tõesta otsest põhjuslikku seost ning tegemist võib olla üldisema stressiteguriga.

Soovitused elukorralduseks

Leicesteri ülikooli keskkonnaepidemioloogia professor Anna Hansell märkis, et kuigi uuring on tähelepanuväärne, on keeruline eristada müra mõju muudest sotsiaalmajanduslikest teguritest, mis sageli müra ja haigestumisriskiga kaasnevad. Siiski tõid eksperdid välja, et koduse elukeskkonna optimeerimine võib riski maandada. Nuffieldi rahvastikutervise osakonna teadur Peter Chan lisas, et elukoha valik, näiteks vaiksema toa eelistamine magamiseks, on praktiline viis oma kokkupuudet pideva müraga vähendada.

Ühendkuningriigi müraassotsiatsiooni esimees John Stewart rõhutas, et saadud andmed peaksid suunama riiklikke strateegiaid. Tema sõnul on elutähtis, et kohalikud omavalitsused keskenduksid peatänavate liiklusmüra vähendamisele, kuna just seal on seos tervisehädadega kõige tugevam.