Taani tugevdab sõjalist kohalolekut Fääri saartel Venemaa ohjeldamiseks

Taani ja Fääri saarte valitsus on kokku leppinud sõjalise koostöö tihendamises alates 2026. aastast. Meetmete eesmärk on parandada Põhja-Atlandi ja Arktika piirkonna seiret, et jälgida Venemaa sõjalist tegevust.

Taani ja Fääri saarte võimud on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt kuningriik laiendab oma sõjalist kohalolekut saarestikus alates 2026. aastast. Selle sammu peamine eesmärk on tugevdada seiret Arktika ja Põhja-Atlandi piirkonnas, et jälgida Venemaa sõjalist aktiivsust.

Taani kaitseminister Jeppe Bruus saavutas kokkuleppe visiidi käigus Fääri saartele, pidades läbirääkimisi välis- ja kalandusminister Steig Nielseniga. «Oleme suur kuningriik ja oleme viimasel ajal suurendanud oma sõjalist kohalolekut kogu Arktika piirkonnas ja Põhja-Atlandil. Seetõttu on loomulik, et suurendame oma kohalolekut ka Fääri saartel,» sõnas Bruus.

Seirevõimekuse tõstmine

Plaani üksikasjad on veel täpsustamisel, kuid võimalik on F-35 hävitajate regulaarne patrullimine ning fregattide ja transpordilennukite paigutamine saartele. Lisaks on käimas juba 2022. aastal algatatud projekt Sornfelli mäe radarjaama taastamiseks. Kunagi varem seal töötanud radarjaam suleti 2007.-2008. aastal, kuid nüüdseks on kavandatud selle moderniseerimine, mis peaks valmima 2030. aastaks. Uue rajatise üks ülesanne on jälgida Venemaa laevade ja lennukite liikumist.

Kalapüügileping ja julgeolek

Hoolimata kaitsekoostöö tihenemisest, säilib Fääri saartel kehtiv 1977. aastal sõlmitud kalapüügileping Venemaaga. Taani kaitseministri sõnul on tegemist Fääri saarte ja Venemaa vahelise küsimusega, millesse Kopenhaagen otseselt ei sekku. Ta rõhutas, et Taani on siiski teadlik Venemaa kohalolekust saartel nii sõjalisel kui ka majanduslikul tasandil. See initsiatiiv on osa laiemast kaitseplaanist, kuna Taani sõjaväeluure on varasemates aruannetes tõstatanud küsimusi Venemaa tegevuse kohta Arktikas ja Põhja-Atlandil, nimetades seda potentsiaalseks ohuks.