Taani saar Samsø muutus energiajuhiks, kas Eesti saared võiksid järgneda?

Taani saar Samsø on muutnud end fossiilkütusest sõltumatul majandusmudelilt energiaeksportijaks tuuleparkide ja kohaliku kütte abil. Saar, mis kunagi pidi kalli importkütusega võitlema, toodab nüüd rohkem energiat, kui oma elanikud tarbivad, ja on muutunud turismimagnetiks. Eesti saarte jaoks võib see edulugu pakkuda kasulikke õppetunde jätkusuutlike lahenduste juurutamiseks.

Taani saar Samsø näitab, kuidas väikese kogukonna määratletud tegevus võib viia märkimisväärsete majanduslike ja keskkonnaalastele muutustele. Kunagi oli saar energiakriisiga silmitsi seisev ala, mis oli tõsiselt sõltuvuses kallista fossiilkütuse importimisest. Täna aga toodab Samsø rohkem elektrit, kui selle 4000 elanikust koosnev rahvastik tarbib.

Saare energia-ülemineku aluse moodustavad tuulepark, kuhu on paigutatud arvestatav hulk tuulejõu turbiine, ning kohaliku biomassiga töötav kaugküttesüsteem. Lisaks on saarel elektrilisele laevaliikluse infrastruktuur, mis vähendab transpordi-sektori süsinikrajajälge. Neid lahendusi ei rakendatud mitte pelgalt roheideoloogial ajel, Samsø elanike endi sõnul oli motivatsioon praktilisem ja materiaalsemat laadi. Majanduslik tulu, mida saade saavutab energia ekspordist ja turismi arenemisel, on aidanud seisata noorte väljaränne ja andnud arengu uue impulssi.

Turismi aspektist vaadatuna on Samsø muutunud vaatamisväärsuseks neile, kes soovivad näha jätkusuutliku arengu praktilist rakendust. Saar on saanud teadusliku huvi objektiks ja atraktiivseks sihtkohaks keskkonnatudengitele ja poliitikakujundajatele üle maailma. See tasakaal majanduslike ja keskkonnaalaste eesmärkide vahel on olnud edukuse võti.

Eesti saartes, olgu siis Saaremaa, Hiiumaa, Muhu või väiksemad saared, on sarnased potentsiaalid olemas. Nii tuulealused kui ka biomassa-ressursid on saadaval. Samsø kogemus demonstreerib, et piisava planeerimise, kohaliku ühiskonna kaasamisega ja rahastustoe abil on võimalik luua jätkusuutlik majandusüsteem, mis toob kasule nii keskkonnale kui ka inimestele. Oluline on seejuures mõista, et ülemineku enim motiveerivad tegurid ei ole ideoloogilised, vaid majanduslikult pragmaatilised, raha, mis saadakse energiast ja turismist, parandab elanike elu.