Swedbanki ja SEB üheksa kuu kasumid

Swedbanki ja SEB üheksa kuu kasumid

Suurpangad Swedbank ja SEB avaldasid majandustulemused, mis näitavad mõlema finantsasutuse kasumlikkuse kerget tõusu.

Majandus

Eesti suurimad pangad Swedbank ja SEB lõpetasid kvartali positiivsete tulemustega, säilitades stabiilse kasumlikkuse hoolimata muutuvast majanduskeskkonnast. Mõlemad pangad näitasid puhaskasumi kasvu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.

Swedbanki tulemused ja laenuaktiivsus

Swedbanki üheksa kuu puhaskasum Eestis ulatus 193 miljoni euroni, ületades eelmise aasta sama perioodi tulemust kahe miljoni euroga. Panga tulud kasvasid 2026. aasta esimese üheksa kuuga kümne miljoni euro võrra, kusjuures peamise panuse andis puhas intressitulu, mis suurenes 19 miljoni euroni. Samal ajal vähenesid muud tulud kaheksa miljoni euro võrra ning panga tegevuskulud suurenesid aastavõrdluses seitsme miljoni euro võrra.

Panga laenuaktiivsus on püsinud kõrge: üheksa kuuga väljastati eraisikutele uusi laene 1,1 miljardi euro ulatuses ning ettevõtetele 1,6 miljardi euro ulatuses. Septembri lõpuks ulatus Swedbanki kogu laenuportfell 12,1 miljardi euroni. Tähelepanuväärne on ka panga pensionifondide areng, teise ja kolmanda samba fondide maht kasvas rekordtasemele, ületades 3,5 miljardi euro piiri.

SEB laiapõhjaline investeerimistegevus

SEB 2026. aasta esimese üheksa kuu puhaskasum oli 129,8 miljonit eurot, mis on 2,5 miljoni euro võrra enam kui mullu samal perioodil. Panga tegevustulud ulatusid 224,9 miljoni euroni ning tegevuskulud 70,9 miljoni eurole. SEB laenuportfell on aastaga kasvanud 9,5 protsenti, kusjuures ettevõtete laenuportfelli kasv ulatus koguni 15 protsendini.

SEB juhatuse esimees Allan Parik märkis, et praegune finantseerimispilt on muutunud varasemast mitmekesisemaks. „Kui varasematel aastatel on uues finantseerimises sageli tooni andnud kinnisvara, siis praegune pilt on märksa laiem. Investeeringud jõuavad rohkematesse majandusharudesse ning selline hajutatus toetab rohkem majanduskasvu,“ selgitas Parik.

Ta lisas, et projektide rahastamisvajadusi on näha transpordi, energeetika, tehnoloogia ja kaubanduse valdkondades, mis on panga hinnangul positiivne märk Eesti majanduse terviklikust arengust.

Ava rakenduses →