Swedbanki ekspert: sotsiaalmeedia võrdlused võivad viia üle jõu elamiseni

Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juhi Mari-Liis Jäägeri sõnul võib teiste inimeste eluga pidev võrdlemine sotsiaalmeedias tekitada ärevust ja panna tegema oma tegelikele võimalustele mittevastavaid rahalisi otsuseid. Jäägeri hinnangul ei tähenda rahatarkus üksnes suurt sissetulekut, vaid ka oskust kulutada vähem, kui teenitakse. Ta soovitab alustada ausast oma rahalise olukorra hindamisest ning koguda esmalt tagavarafond enne investeerimisele mõtlemist.

Sotsiaalmeedia on muutnud teiste inimeste elu enneolematult nähtavaks, ja see ei mõju alati hästi meie rahakotile. Mari-Liis Jäägeri, Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht, hoiatab, et pidev võrdlemine teistega võib tekitada tunde, nagu jääksime kõigist maha, mis omakorda võib viia kergekäeliste ja ebamõistlike rahaliste otsusteni.

Sotsiaalmeedia loob moonutatud pildi

«Kogu see sotsiaalmeedia pool on avanud just seda pilti, et tundub, et kõigil teistel läheb palju paremini. Nemad käivad kõik reisimas kogu aeg, tekib see tunne, et kuidagi minul on vähem või et teistel on väga lihtne ja minul on keeruline,» rääkis Jäägeri "Vikerhommikus".

Ta rõhutas samas, et sotsiaalmeedias nähtav ei peegelda tingimata tegelikkust. «See, mida välja näidatakse, ei pruugi olla tõsi ehk siis elataksegi nii-öelda võlgu selleks, et näidata ja näida naabrist parem,» selgitas ta.

Jäägeri hinnangul pole võrdlemine iseenesest halb, kui see innustab inimest õppima või arenema, võib sellest isegi kasu olla. Probleem tekib siis, kui võrdlemine muutub kadeduseks ja rahulolematuseks ning inimene hakkab otsima süüdlasi enda ümbert, selle asemel et hinnata oma tegelikke eesmärke ja võimalusi. «Kui ta on edasiviiv, tal on nii äge asi, ma tahan ka, siis on väga hea. Aga tihti tuntakse kadedust ja hakatakse süüdistama, et riik maksab vähe toetust või kaaslane teenib vähe või teenin mina vähe,» ütles ta.

Raha ei tee jõukaks üksnes suurem palk

Jäägeri sõnul ei sõltu majanduslik kindlus ainult sissetuleku suurusest, sama oluline on see, kuidas raha kasutatakse. Väiksema sissetulekuga inimesed teevad tema tähelepaneku kohaselt tihti rohkem emotsioonioste. «Tekib see tunne, et nüüd palgapäeval ma võin kõike seda lubada ja siis ostetakse mittemõistlikke asju,» tõi ta näiteks.

Esimese sammuna soovitab ta teha rahalise "inventuuri", vaadata ausalt üle oma sissetulekud, kulud, kohustused ja harjumused. «Korra teha selline inventuur. Kui see on tehtud, siis vaadata, kuhu see raha siis läheb või mis võlad mul näiteks on,» lausus ta.

Tagavarafond enne investeeringuid

Kui igapäevased kulud on kontrolli all, soovitab Jäägeri esmalt koguda tagavarafondi ootamatute kulutuste katteks ja alles seejärel hakata mõtlema investeerimisele. Ta lisas, et isegi väike summa kõrvale panemine on parem kui mitte midagi: «Alati, kui sul on mingi sissetulek, on võimalus midagigi, kasvõi kümme eurot, kõrvale panna.»

Noorte jaoks peab Jäägeri kõige olulisemaks investeeringuks haridust ja kogemusi, olgu selleks siis õpilasvahetused, Erasmus+ programmid või vabatahtlik töö. «Esimene asi on ikkagi, et investeeri oma teadmistesse,» soovitas ta.

Rõõmufond hoiab motivatsiooni ülal

Jäägeri sõnul ei saa inimene lõputult ainult kokku hoida, sest pidev kokkuhoid väsitab ja võib hakata kahjustama vaimset tervist. Seetõttu soovitab ta luua lisaks hädaabifondile ka eraldi "rõõmufondi" puhkuse ja meelelahutuse jaoks. «Võtad sealt raha ja lähed südamerahuga kulutama,» lausus ta. «Me väsime kõik sellest, nii nagu maratonijooksmisest.»