Swedbank hoiatab: pangakaardi üleandmise pettused kasvavad Eestis

Swedbanki finantskuritegude ennetamise juht Eero Ergma sõnul moodustavad helistamispettuste kahjudest ligi poole juhtumid, kus ohver annab petturile ise üle oma pangakaardi ja PIN-koodid. Sularahaga seotud pettused on kasvanud nii juhtumite arvu kui kahju mahu poolest. Pank rõhutab: ükski ametiasutus ega pank ei kogu kaarte kulleri kaudu ega paki neid pakiautomaati.

Eestis levivad üha enam pettused, kus inimesi veendakse oma pangakaart ja PIN-koodid võõrale üle andma. Swedbanki andmed näitavad, et sellised juhtumid on aastatagusega võrreldes kasvanud nii arvult kui ka tekitatud kahjult.

Kuidas pettus toimib

Swedbanki finantskuritegude ennetamise juht Eero Ergma selgitab, et petturid loovad ohvrile kujutelma kriisist: kaart on ohus, kontol toimuvad kahtlased tehingud ning see tuleb viia panka hävitamisele või parandamisele. «Inimesed usuvad, et nende ukse taha tulnud isik on näiteks pangatöötaja, kes viib kaardid turvaliselt panka kontrollimiseks. Laialdaselt on kasutusel ka legend, et pank või politsei peab võtma kaardi ajutiselt hoiule, kuna kontol toimuvad kahtlased tehingud,» rääkis Ergma.

Tulemus: ohver paneb kaardi koos PIN-koodidega pakiautomaati või annab selle kulleri kätte. Swedbank rõhutab, et pangal pole füüsilist kaarti vaja, kui kahtlustatakse kuritarvitust, saab pangatöötaja teha kõik vajalikud toimingud pangasüsteemis.

Sularaha väljavõtmise stsenaarium

Teine levinud muster on surve võtta sularaha välja ja anda see üle isikule, kes esitleb end politsei, maksuameti või keskpanga töötajana. Põhjenduseks tuuakse, et kontol olev raha vajab «kontrollimist» või «kinnitamist». Ükski ametiasutus niimoodi ei käitu, kontrolliks läheb vaja dokumente, mitte rahakupüüresid.

Ergma tõi näite, kus üks klient soovis kontolt sularahana välja võtta 20 000 eurot väidetavalt sõnniku ostmiseks, selgus, et tegu oli petturite väljamõeldud jutuga. Teine hiljutine juhtum puudutas eakat naist, kes käis mitmes pangakontoris ja soovis kogu kontojäägi sularahas kätte saada. Põhjendused varieerusid: korteri remont, riiete ja toidu ost, pulmad.

Pangatöötaja võib olla viimane kaitsevall

«Puutume üha enam kokku olukordadega, kus petturite mõju all olevad kliendid esitavad pangatöötajale eksitavaid andmeid, valedokumente või keelduvad uskumast töötajat, kes juhib tähelepanu võimalikule pettusele,» ütles Ergma. Ta lisas, et eesliini töötajad suudavad paljud juhtumid kontori visiidi käigus tuvastada ja kliendi silmad avada, kuigi mitte alati.

Pangakaardid on Eestis kasutusel olnud üle 30 aasta ning hoiatus PIN-koodi mitte kellelegi anda on sama vana kui kaardid ise. Ometi moodustavad just need juhtumid helistamispettuste kahjudest ligikaudu poole.