Swedbank: EKP tõstab intressimäärasid, kuid plaanib pikemat pausi

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina hindab Euroopa Keskpanga intressipoliitikat ja võimalikke edasisi samme. Kuigi turud ootavad aktiivsemat tegutsemist, viitavad inflatsiooninäitajad vajadusele oodata ja jälgida majanduse reaktsiooni.

Euroopa Keskpank (EKP) seisab silmitsi ootuspärase otsusega tõsta deposiidimäära 0,25 protsendipunkti võrra, mis viiks selle 2,75 protsendini. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina hindab, et kuigi intresside tõstmine on finantsturgude poolt juba sisse arvestatud, võib see samm jääda pikema pausi alguseks, erinevalt turuootustest, mis ennustavad veel mitut järjestikust tõstmist.

Inflatsioon ja intressimäära mõju

Euroala inflatsioon kiirenes augustis 3,3 protsendini, olles kõrgeimal tasemel pea kolme aasta jooksul. Suurem osa hinnatõusust on seotud energiakandjatega, mis kallinesid aastaga 14,3 protsenti. Samas on alusinflatsioon püsinud stabiilsemana, toiduaineid ja energiat mittearvestav inflatsioon oli 2,4 protsenti ning üldine hinnatõus ilma energiata jäi 2,2 protsendi juurde. Mertsina rõhutab, et intressitõusud ei mõjuta otseselt nafta või gaasi pakkumist ega nende hinda, kuid need aitavad pidurdada teiseseid mõjusid, nagu palgasurve ja teenuste hinnatõus.

Eesti laenuvõtjate jaoks tähendab Euribori edasine tõus täiendavat koormust. Arvutuste kohaselt tooks intressimäära 0,25-protsendipunktine tõus 150 000-eurose ja 20-aastase eluasemelaenu puhul igakuise makse suurenemise umbes 20 euro võrra. Kuuekuuline Euribor on tänavu tõusnud 2,1 protsendilt ligi 2,8 protsendini.

Kodumajapidamiste toimetulek

Vaatamata kulude kasvule hindab Mertsina, et Eesti kodumajapidamised suudavad uue keskkonnaga kohaneda, toetudes sissetulekute kasvule ja tugevale tööturule. Laenutegevus püsib jätkuvalt aktiivsena: eluasemelaenude portfell kasvas juulis aastatagusega võrreldes 10 protsenti ning ettevõtete laenuportfell 12 protsenti. EKP edasised signaalid jäävad siiski määravaks teguriks Euribori edasise liikumise suunajaina.