Šveitsis toimub rahvahääletus neutraalsuse karmistamise ja sanktsioonide üle

Šveitsi kodanikud hääletavad põhiseaduse muudatuse üle, mis piiraks riigi neutraalsust vaid ÜRO Julgeolekunõukogu poolt heakskiidetud sanktsioonidega. Ettepaneku heakskiitmine tähendaks tõenäoliselt praeguste Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamist.

Šveitsis toimub üleriigiline rahvahääletus, kus kodanikud otsustavad, kas kehtestada riigi neutraalsusele varasemast tunduvalt rangemad piirangud. Hääletusele pandud põhiseaduse muudatusettepanek pärineb parempopulistlikult Šveitsi Rahvaparteilt.

Sanktsioonide poliitika muutus

Algatuse keskne punkt on nõue, et Šveits tohib edaspidi liituda vaid selliste rahvusvaheliste sanktsioonidega, mille on heaks kiitnud ÜRO Julgeolekunõukogu. Praegune praktika lubab Šveitsil järgida ka Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikat. Kuna Venemaal on ÜRO Julgeolekunõukogus vetoõigus, tähendaks muudatuse jõustumine sisuliselt praeguste Venemaa-vastaste piirangute tühistamist, millega riik on liitunud pärast 2022. aasta veebruari.

Sõjaline koostöö ja ootused

Muudatusettepanek piiraks oluliselt ka Šveitsi koostööd NATO-ga. Vastavalt plaanile välistataks tihe koostöö sõjaliste liitudega, välja arvatud juhul, kui riiki otseselt rünnatakse. Šveits, mis on hoidnud neutraalset positsiooni alates 1815. aastast, on senini osalenud mitmetes NATO programmides, ehkki riik ise ei ole alliansi liige.

Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zakharova on varem avaldanud toetust neutraalsuse rangemale tõlgendamisele. Ta märkis oma Telegrami postituses, lisades, et riigis on külmutatud ligikaudu 2600 füüsilise ja juriidilise isiku varad.

Küsitlused, mis avaldati septembri keskpaigas, viitavad ettepaneku läbikukkumisele. Uuringute kohaselt kavatseb muudatuste vastu hääletada 63-68 protsenti valijatest, samas kui toetajate osakaal jääb 31 ja 34 protsendi vahele. Vastased väidavad, et selline samm piiraks riigi välispoliitilist tegutsemisvõimet ning kahjustaks Šveitsi mainet rahvusvahelise vahendajana.