Suve varjatud ohud lemmikloomadele: loomaarst selgitab, mida vältida

Suve saabudes veedavad lemmikloomad rohkem aega õues, kuid hooajaga kaasnevad ka mitmesugused terviseohtud. Loomaarstid hoiatavad, millele loomaomanikud peaksid tähelepanu pöörama, et suvi lemmikule saatuslikuks ei kujuneks.

Suvekuudega kaasneb lemmikloomadele rohkem vabadust – pikemad jalutuskäigud, ühised väljasõidud ja rohkelt aega õues. Eesti loomaarstid hoiatavad siiski, et just see hooaeg toob kaasa hulga terviseriske, millest paljud loomaomanikud ei pruugi teadlikud olla.

Kuumus ja ülekuumenemine

Üks suurimaid ohtusid suvel on ülekuumenemine. Koerad ja kassid ei jahuta end nii tõhusalt kui inimesed – koerad näiteks higistab peamiselt käpaaluste kaudu ja jahutavad end lõõtsutades. Seetõttu on eriti ohtlik jätta loom kuuma autosse või päikese kätte ilma varjuta. Lühikese ninaga tõud nagu mopsid ja bulldogid on eriti haavatavad.

Putukad, taimed ja mürgid

Suvel on aktiivsed puugid, kes võivad edasi kanda borreloosi ja teisi tõsiseid haigusi. Loomaarstid soovitavad kasutada regulaarselt puugitõrjevahendeid ning kontrollida looma nahka pärast igat väliskäiku. Lisaks võivad mõned aias või looduses kasvavad taimed olla loomadele mürgised – nende hulka kuuluvad näiteks kibuvitspõõsad, aga ka paljud aiataimed nagu digitalis ja rododendron.

Vesi ja vetikad

Suvine ujumine on lemmikutele meelepärane tegevus, kuid veekogudes leiduv sinivetikate õitseng võib osutuda surmavaks. Toksiline sinivetikate kiht tekib soojades ja seisva veega tiikides ning järvedes – seda tunnevad loomaomanikud ära rohekassinise kile järgi vee pinnal. Kui loom on sellises vees ujunud, tuleb ta kohe maha loputada ja vajadusel veterinaarile näidata.

Kokku võib öelda, et ettevaatlikkus ja eelteadmised aitavad suuremast osast suveohtudest hoiduda. Regulaarsed veterinaarivisiidid ja ennetavad meetmed tagavad, et suvi kujuneb nii omanikule kui ka lemmikule meeldivaks ja turvaliseks hooajaks.