Suurtuulikute tervisemõjud Eestis jäävad veel teaduslikult selgitamata

Hiiglaslikud maismaatuulikud on jõudnud Eestisse kiiremini, kui teadus on suutnud nende tervisemõjusid põhjalikult uurida. Teadmiste lõhe tekitab vaidlusi teadlaste, poliitikute ja kohalike elanike vahel. Küsimus on, kas enne uute tuuleparkide rajamist tuleks esmalt lüngad teadusuuringutes täita.

Eestis on viimastel aastatel tõusmas üha kõrgemad maismaatuulikud, kuid teadus ei ole veel selgelt vastanud küsimusele, kuidas need inimeste tervist mõjutavad. See teadmiste lõhe on muutunud tulipunktiks nii teadusringkondades, poliitikakujundajate seas kui ka tuuleparkide naabruses elavate inimeste kogukondades.

Mida me teame ja mida mitte

Peamine vaidluskoht ei ole pelgalt müra. Küsimus on laiem: mida suudavad praegused mõõtmismeetodid üldse tuvastada? Tänapäevased suurtuulikud on varasemast märkimisväärselt kõrgemad ja võimsamad, kuid kehtivad normid ning mõõtmisstandardid on välja töötatud eelmise põlvkonna tehnoloogia põhjal. See tähendab, et osa võimalikke mõjusid, näiteks infraheli ja madalsageduslik müra, võivad praegustes hindamissüsteemides jääda alaregistreerituks.

Teadlased on seisukohal, et infraheli ehk inimkõrvale kuuldamatu helilained on võivad mõjutada inimorganismi ka siis, kui neid otseselt ei tajuta. Uuringuid selles vallas on küll tehtud, kuid tulemused on kohati vastuolulised ja uurimismetoodikad erinevad riigiti oluliselt.

Kiire areng, aeglane teadus

Tuuleenergia arendus käib globaalselt kiires tempos, sealhulgas Eestis. Riik on võtnud kohustuse suurendada taastuvenergia osakaalu ning tuulepark on selles plaanis oluline osa. Ometi tähendab kiire arendustempo, et uued tuulikupõlvkonnad paigaldatakse sageli enne, kui nende pikaajalised tervisemõjud on põhjalikult uuritud.

Kohalikud elanikud, kelle kodude lähedale tuulepargid kerkivad, esitavad üha rohkem küsimusi. Nende mured ei seisne üksnes müratasemetes, vaid ka unehäiretes, peavaludest ning heaolu üldisest langusest. Kas need kaebused on otseselt tuulikutega seotud, on aga teaduslikult veel tõestamata.

Lüngad tuleb täita enne otsuste tegemist

Olukord nõuab selget prioriteetide seadmist: enne ulatuslike tuuleparkide arendamise jätkamist Eestis tuleks investeerida põhjalikesse, sõltumatutesse teadusuuringutesse. Mõõtmismetoodikad vajavad ajakohastamist, et need kajastaksid uue põlvkonna tuulikute tegelikku mõju. Samuti tuleks kaasata kohalikke elanikke mitte ainult planeerimisprotsessidesse, vaid ka uuringute kavandamisse.

Taastuvenergia arendamine on oluline kliimaeesmärkide saavutamiseks, kuid see ei tohi toimuda inimeste tervise arvelt ega teadmatuse katte all. Vastutustundlik energiapoliitika tähendab, et teadmiste lüngad täidetakse enne, mitte pärast otsuste tegemist.