Suurbritannias lõppes tutvumisäpi Grindr kasutajate andmete kohtuvaidlus 30 miljoni eurose leppega

Suurbritannias jõudsid umbes 12 000 kasutajat tutvumisäpiga Grindr kohtuvälise kokkuleppeni seoses väidetava tundlike andmete jagamisega reklaamijatele. Ettevõte nõustus tasuma 30 miljonit eurot, kuid ei tunnistanud süüd.

Suurbritannias lõppes kohtuasi, kus ligikaudu 12 000 kasutajat süüdistasid LGBTQ+ kogukonnale suunatud tutvumisäppi Grindr tundlike isikuandmete volitamata jagamises reklaamijatele. Ettevõte nõustus tasuma hagejatele 26 miljonit naelsterlingit ehk ligikaudu 30 miljonit eurot, kuid rõhutas, et tegemist ei ole vastutuse tunnistamisega. Kohtuotsust vaidluses ei sündinud.

Hagejate väitel oli Grindr jaganud reklaamivõrgustikega kasutajate väga isiklikku informatsiooni, sealhulgas nende HIV-staatust.

Varjatud profiilide loomine

See juhtum tõstatab laiema küsimuse selle kohta, kuidas äpid igapäevaselt kasutajate andmeid töötlevad. Rakendused ei tegutse sageli üksinda, vaid kasutavad pilveteenuseid, analüüsitööriistu ja reklaamivõrgustikke, mis koondavad ja ristavad teavet kasutajate teadmata või huvide vastaselt.

Euroopa digitaalsete õiguste organisatsiooni EDRi ekspert Jan Penfrat nendib, et suurtehnoloogiaettevõtted muudavad kasutajate ja järelevalveorganite jaoks andmete liikumise jälgimise võimalikult keeruliseks. Ta toob näiteks olukorra, kus paljud rakendused laadivad serveritesse kasutaja kogu kontaktiloendi, sealhulgas nende inimeste numbrid, kes äppi ise ei kasuta ega ole andmete jagamiseks luba andnud.

Penfrati sõnul koostavad algoritmid nendest andmekildudest mahukaid kasutajaprofiile. Kui süsteemil on juurdepääs asukohaandmetele, suudab see tuvastada kasutaja koduse aadressi või sissetulekutaseme. Kui andmed näitavad regulaarseid külastusi teatud tüüpi meelelahutusasutustesse, teeb algoritm järeldused inimese seksuaalse orientatsiooni või tervisliku seisundi kohta.

Trahvide piiratud mõju

Euroopa Liidus kehtib üldine andmekaitsemäärus GDPR ning digiteenuste ja digitaalturgude õigusaktid, mis peaksid piirama tehnoloogiahiiudude võimutsemist. Sellest hoolimata on järelevalve keeruline. Euroopa Komisjon on määranud ettevõtetele korduvalt suuri trahve: 2024. aastal ulatusid Google’i trahvid 890 miljoni euroni, Apple’i puhul 500 miljoni euroni ja Meta puhul 200 miljoni euroni.

Penfrati hinnangul on need summad suurtehnoloogiaettevõtete kasumite kõrval marginaalsed. Näiteks Alphabeti ehk Google'i emaettevõtte 2024. aasta puhaskasum oli ligikaudu 117 miljardit eurot. Need trahvisummad on ettevõtete eelarvetes võrreldavad mõne päeva käibega, mistõttu ei toimi need tõhusa heidutusena. Probleemiks on ka Euroopa sõltuvus USA päritolu operatsioonisüsteemidest, pilveteenustest ja tehisintellekti infrastruktuurist.